| Kapyl | |||||
|---|---|---|---|---|---|
| |||||
 | |||||
Elanikke: 9985(1.01.2024)[1] | |||||
| Koordinaadid:53° 9′ N,27° 6′ E | |||||
  | |||||
Kapyl (transkribeeritunaKapõl,leedu keelesKapylius,poola keelesKopyl,jidiši keelesKapulye) on linnValgevenesMinski oblastis,Kapyli rajooni jaKapyli külanõukogu halduskeskus. Linn asubMaža jõe ääres,Minskist 120 kilomeetri kaugusel.
Kapylis annavad haridust kolmkeskkooli, kaks spordikooli ja kunstikool. Linnas onkultuurimaja ja kaksraamatukogu. Kapylis on toiduainetetööstus, seal töödeldakse ka puitu ja valmistatakseraudbetoonist detaile.
Linnas on koduloomuuseum. Vaatamisväärsusteks on veel linnamägi (XI–XIII sajand), aastal1859 valminud katoliku kirik (ümber ehitatud, praegu asub seal restoran) ja aastal1866 ehitatud õigeusu kirik.
Kapyli mainitakse esimest korda aastal1274. XIV sajandi alguses hakkas linn kuulumaLeedu suurvürstiriiki. Aastast1395 hakkas asula kuulumaOlelkowiczitele. Aastal1439 ehitati sinna esimene katoliku kirik. Aastal1506 kogunesid linna all ümbruskonnabojaarid, et ühiselt rünnataKlecki all laagris olevaidkrimmitatarlasi. XIV–XVIII sajandil seisis endisel linnamäel puust kindlus. Aastal1508 rüüstas linnaMichał Gliński oma mässuliste salgaga, aga kindlust neil vallutada ei õnnestunud.
Seoses territoriaal-administratiivse reformiga hakkas alev kuulumaNavahradaki vojevoodkonda. Aastal1595 toimus linna all lahing ülestõusnudkasakate ja Rzeczpospolita vägede vahel, Poola vägede juht langes, aga kasakad taganesid.
Aastal1612 läks KapylRadziwillide valdusse. Aastal1652 sai linnMagdeburgi õigused. Ühtlasi sai Kapyl õiguse pidadalaata ja igal reedel avadaturg. XVI sajand tõi kaasa käsitöö arengu, linnas kooti kangast ja valmistatisametit. XVII sajandil tegutses linnas kuus vabrikut, kus valmistati eri liiki riidesorte. Aastal1695 toimus linna all Radziwillide jaSapiehade vägede vahel lahing linna valitsemise õiguse pärast.
Aastal1793 läks Kapylteisel Poola jagamiselVene impeeriumi koosseisu. Linn muudetialeviks. Aastal1832 läks seeWittgensteinide valdusse. Aastal1833 toimus alevi elanike ja Kapyli omaniku vaheline kohtuprotsess. Seal otsustati, et Kapyli elanikud on põhimõtteliselt vabad, aga kogu alevi maa kuulub Wittgensteinidele. Aastal1897 oli alevis kolm kirikut (katoliku, õigeusu ja kalvinistide) ja kaksjuutide palvemaja. Seal tegutses kolm kooli, neist kaks olid juutidele. Kapylis olid õllevabik, kaks veskit ja kuus poodi.
1924. aastal sai Kapylist rajoonikeskus. Aastal1939 elas alevis 1435 juuti (27,96% alevi elanikest).Praktiliselt kõik sealsed juudid hävitatiTeise maailmasõja ajal Kapyligetos.Valgevene NSV koosseisus olnud asulast sai linn aastal1984.
Kapyl – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis
