Kangurkalme onkivikalme tüüp, kus kivid on laotud kompaktse, selgepiirilise ja maapinnalt kõrgemale ulatuva kivivarena, mille läbimõõt jääb üldjuhul 10–20 m piiridesse.
Kangurkalmeid hakati Eesti alal rajamaeelrooma rauaajal, levinuks muutusid nadrahvasterännuajal ja nende kasutamist jätkati kanooremal rauaajal. Väliselt sarnanevad kangurkalmedkivikirstkalmete jatarandkalmetega, erinevuseks on sisemiste konstruktsioonide puudumine. Kangurkalmest võib välja olla arenenudkivivarekalme.[1]