Geograafiliselt jaguneb Kambodža kuueks piirkonnaks: põhjaosas paikneb troopilise metsaga kaetud mäestik, kirdes troopilise metsaga kaetud ning rikkaliku loomastiku ja taimestikuga platoo, keskosas on madalal keskplatoo, kus kasvatatakse peamiselt riisi, maisi ja ube, ning lõunaosas on liivarannad ja tegeldakse kalapüügiga.
Umbes kolmveerandi Kambodžast moodustabMekongi–Tônlé Sabi tasandik, mille kõrgus merepinnast ei ületa üldjuhul 100 meetrit. See hõlmab riigi kesk- ja kaguosa.
Riigi äärealadel paiknevad madalad mäed. Riigi idapiir Vietnamiga on samuti mägine ja selle moodustabLõuna-Vietnami keskkõrgustik.
Läänes, Lõuna- ja Edela-Kambodžas, asuvadKardemonimäed, mis kulgevad loode-kagu suunas. Seal paikneb ka riigi kõrgeim tippPhnom Aural (1771 m, teistel andmetel 1810 m üle merepinna). Selle naabruses asubElevandipiirkond, mis on mõnevõrra madalam, kuni 1000 meetrit kõrge. Need piirnevad kitsa rannikutasandikuga, mis oli ülejäänud riigist suuresti isoleeritud enneKampong Saomi sadama (endine Sihanoukville) ning raud- ja maanteede rajamist1960. aastatel.
Riigi põhjapiiril asuvadDângrêki mäed, milleveelahe on Kambodža ja Tai piir. See tõuseb keskmiselt 500, kõrgeimad tipud 700 meetrini.
Kambodžas valitseblähisekvatoriaalnemussoonkliima. Aastaajad võib jagada kaheks: suvi (mai–september) ja talv (november–märts). Suvel toob lõunast, Tai lahelt jaIndia ookeanist puhuv tuul kaasa rohkelt sademeid. Talvel sajab vähe ja tuul puhub põhjast, maalt.
Temperatuur jääb aasta läbi 21–35°C vahele. Kõige külmema kuu(jaanuari) keskmine temperatuur riigi keskosas on 22°C, kõige kuumema kuu (aprilli) keskmine 28°C ja aasta keskmine temperatuur 25°C. Absoluutne maksimum tõuseb sageli üle 32°C ning võib vahetult enne vihmaperioodi algust jõuda 38°C-ni. Talvel langeb soojus harva alla 10°C.
Aasta keskmine sademete hulk on kogu riigis 1000–2000mm, kuid üksikutel aastatel võib sademeid olla nii märgatavalt rohkem kui ka vähem. Sademete hulk ei sõltu niivõrd asukohast kui kõrgusest: kõrgemal sajab rohkem. Enim sajab riigi edelaosas, kus mere kaldal on kõrged mäed. Seal võib sademete hulk ulatuda isegi 5000mm aastas. Enamik sellest aga voolab kohe merre tagasi, mitte põhja poole Tonlé Sabi piirkonda. Sademerohkeimad kuud on september ja oktoober, ning -vaeseimad jaanuar ja veebruar. Kambodža külastamiseks on parimad kuud novembrist jaanuarini, kui õhuniiskus ja temperatuur on madalamad.
Õhuniiskus on kõikjal suur, olles öösel aasta ringi 90% ringis. Päeval võib see kuivaperioodil langeda pisut alla 50%.
Taifuunid, mis sageli Vietnami rannikut laastavad, jõuavad Kambodžasse harva. Küll aga käivad suvise ajaga kaasas ulatuslikudüleujutused Phnom Penhi ja Tônlé Sabi piirkonnas.
Kambodža suurim jõgi onMekong. Ehkki jõgi suububLõuna-Hiina merre väljaspool Kambodžat, Vietnamis, algab selledelta jubaPhnom Penhi juures. Jõgi on laevatatav kogu riigis.
Enamik riigist kuulub Mekongivalglasse. Ainult riigi edelarannikul on väike piirkond, mida eraldavad muust riigist Kardemonimäed ja Elevandipiirkond ning kust jõed voolavad otse merre.
Kambodža suurim järv onTônlé Sab, mis on ka suurim mageveejärv Kagu-Aasias. See on Mekongiga ühendusesTônlé jõe kaudu, mis ühineb Mekongiga Phnom Penhis. Järve keskmine veetase võib langeda 1–1,5 meetrini ja pindala väheneda 2500–2700 ruutkilomeetrini. Kui vihmad tõstavad Mekongi taset, hakkab Tônlé Sabi jõgiseptembris-oktoobris tagurpidi voolama, Tônlé Sabi jõe veetase tõuseb 9–15 meetrini ja pindala kasvab 15 000 – 25 000 ruutkilomeetrini. See väldib ka üleujutusi allpool Phnom Penhi. Kui Mekongi tase alaneb, hakkab jõgi taas põhjast lõunasse voolama.
Kambodža kaart
Phnom Penhis jaguneb Mekong neljaks ja seda tuntakse Nelja Näona (Chattomukh): kirdest voolab linna sisse Mekong, loodes on Tônlé Sab ning linnas algabMekongi delta jõe jagunemisega kahte harusse (Mekong ja Basak).
1970. aastast onvihmametsa osakaal maharaiumise ja põletamise tõttu drastiliselt vähenenud. Kui 1970. aastal kattis 70% Kambodžast ürgmets, siis 2007. aastaks oli metsaga kaetud vaid 3,1%.[4]
Rahvusvaheline Looduskaitseliit on paljud liigid kandnud metsade hävitamise, salaküttimise, ebaseadusliku kaubanduse, liigse põllunduse või kalastamise tõttu ohustatud liikide nimekirja.
Kambodža on halduslikult jagatud pealinnaks (reach theani) ja 24provintsiks (khétt), mis on1. järgu haldusüksused. Provintsid on omakorda jagatud 26 munitsipaliteediks ja 159 piirkonnaks ning pealinn 8khan'iks.
Kambodžas elab ligi 16 miljonit inimest, kellest 80–90% moodustavadkhmeerid. Ülejäänud 10–20% rahvastikust on põhiosastailased,vietnamlased jahiinlased.
Khmeerid on Kambodža alad asustanud 2. sajandil. Aja jooksul on nad segunenud jaavalaste, malaide, tailaste, vietnamlaste ja hiinlastega. Vietnamlased moodustavad vähemusrahvustest elanike põhiosa. Neil on suur roll kalastamises ja ehitamises.
Esimene riik tänapäeva Kambodža alal oliFunan, mis hõlmas enamiku Kagu-Aasiast. See riik püsis3.–6. sajandini. Riigi juhtkonna rahvuslik päritolu ja keel ei ole täpselt teada. On oletatud, et nad olid khmeerid. Funan oliindia kultuurist tugevasti mõjutatud ja sel ajal hakkas maal levimabudism. Funanil olid lähedased suhted kaHiinaga.
9. sajandil tekkisKhmeeri impeerium, mille õitseng kestis15. sajandini.[6] Esialgu oli linna pealinnaksÂngkôr. Pärasttailaste rüüsteretke1432. aastal viidi see üle Phnom Penhi. Ângkôr jäeti peagi lõplikult maha ja kasvasdžunglisse. Ebaedukad sõjad viisid riigi majanduse alla ja põhjustasid territoriaalseid kaotusi, kuid riik ise jäi püsima kuni19. sajandi keskpaigani.
Aastal1863 kuulutas Prantsusmaa Kambodža omaprotektoraadiks. Samast aastastvalitseb KambodžasNorodomi dünastia, mille aitas võimuleTai.1867 jagasid Tai ja Prantsusmaa Khmeeri riigi omavahel ära (Tai sai kaks provintsi ja Prantsusmaa ülejäänu) ning Norodomid jäid Prantsuse asumaa asevalitsejateks.1906. aastal sõlmitud piirileppe järgi pidi Tai mõlemad endise Kambodža provintsid Prantsusmaale üle andma.Teise maailmasõja ajal aastail1941–1945 oli KambodžaJaapani poolt okupeeritud. Kambodža jäi osaksPrantsuse Indohiinast kuni iseseisvumiseni aastal1953.
