Kaksikverb ehkrindverb ehksariverb ehkseriaalverb koosnebpöördelises vormis liikumisverbist ja mõnest muustfiniitverbist.
- Kaksikverb moodustablausesliitöeldise.
- Tüüpiliste eesti kaksikverbide komponendid on ühesuguse grammatilise vormistusega, kuid neil on erinevsüntaktiline jasemantiline ülesanne. Seega sarnanevad nadahelverbidega kui põimühenditega.
- Kuirindtarindisse (lähen ja käin korra õues) kuuluvad süntaktiliselt võrdsed liikmed, siis seriaalkonstruktsiooni kindel vormiline tunnus on ühine funktsionaalne tuum, mille määrab ühendi viimane verb. Vrdlähme teatrisse -lähme vaatame maja.
- Tavaliselt on kaksikverbi esikomponendiks liikumisverb, mis ei väljenda niivõrd tegevuse alustamist, vaid tegevusse kui tegevuskohta suundumist. Kaksikverbiga lausesMalähen käin keldris ära on agendi (mina) tegevuse algust rohkem rõhutatud kui lihtöeldisega lausesMakäin keldris ära,.
- Seriaalkonstruktsioonis kasutatud kahekordnefiniitsus väljendab sihttegevuse toimumist kindlamalt kui muud konstruktsioonid. Näiteks lauseLähen toon kohvi puhul on tegevuse toimumise tähendus kindlam kuima-tegevusnimega lausesLähen kohvi tooma.
- Selline verbide ühendamine on omane põhiliselt suulisele keelekasutusele ja seotud konkreetsete igapäevaelus väga sagedaste olukordadega.
Kõige sagedamini kuulub kaksikverbi koosseisu liikumisverbminema võitulema:
- Mine too see siia!
- Mine ole ka natuke aega saunalaval!
- Malähen annan seale söögi ette.
- Lähen heidan natukeseks pikali.
- Tule tee endale kohvi!
Harvem kasutatakse kaksikverbis liikumisverbijooksma,käima vmt:
- Jooksen toon selle ära.
- Käib kuulutab kohvikutes, et kirjutab romaani.
- Sõida vii kaup linna!
- Võta vii vardad vanaema kätte!
Lisaks liikumisverbidele võib kaksikverbi koosseisu kuuluda ka muid verbe:
- Istun loen raamatut.
- Seisan vaatan järve.
Verbide serialiseerimine on laialt levinudKagu-Aasias,Okeaanias,Lääne-Aafrikas jaUus-Guineas räägitavates keeltes, paljudesKesk- jaLõuna-Ameerika indiaanikeeltes, samuti mitmespidžin- jakreoolkeeles.
- Asu-Garcia, E., M. Erelt, K. Habicht, T. Hennoste, R. Kasik, H. Metslang, A. Rääbis, P. Teras, A. Viht, Eesti keele kirjeldava grammatika prospekt. Tartu: Tartu Ülikool, 2014 (lk 66-69).http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/45175
- Erelt, M., R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993. § 484 (lk 22).
- Erelt, T., M. Erelt, K. Ross, Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2007.http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=5&p1=2&id=364
- Tragel, I., 2003. Eesti keele seriaalkonstruktsioonist. Keel ja Kirjandus, 12, 919-934.
