Kaklased (Strigidae) onlindudeklassikakulisteseltsi kuuluvröövlindudesugukond.
Kaklased on üks kahest kakuliste seltsi kuuluvast sugukonnast (teine onloorkaklased). Kaklaste sugukonda kuulub 123 liiki, kes on levinud kogu maailmas peale Antarktika ja mõne ookeanisaare.[1]
Sellesse sugukonda kuulub enamiköökulle.Eesti faunas on kaklasi 11 liiki. Eesti kaklastest on suurimkassikakk, kelle üldpikkus on 62–72 cm ja tiibade siruulatus 150–180. Väikseim onvärbkakk, kelle üldpikkus on 17–20 cm ja tiibade siruulatus 40–45 cm. Suuruse erinevusest hoolimata on nad võrdlemisi sarnased[1].
Kaklasi iseloomustavad jässakas keha, lai ümar pea ja lühikejookse. Keskmisevarba küünis on ilma hambulise servata ja keskmine varvas on sisemisest varbast märksa pikem. Paljudel liikidel onkõrvadel suletutid, et paremini kuulda. Kõrvad paiknevad paljudel liikidel ebasümmeetriliselt, eri kõrgusel, et pareminiheli asukohta kindlaks määrata.[1]
Kaklastel väljendubsuguline dimorfism nõrgalt. Emaslinnud on isastest pisut suuremad nagu röövlindudel üldiselt, erinevalt enamikust teistest linnurühmadest, kus kipub vastupidi olema. Sulestik on kaitsevärvi ja üldiselt mõlemast soost lindudel ühesugune, mis tuleb sellest, et nad on öölinnud.
Pojad kannavad pärastudusulestikku ja enne täiskasvanud linnu sulestikku veel vahesulestikku.[1]
Munad on ümmargused. Mune haub emaslind, mõnel liigil mõlemad vanemad.[1]
Kaklased on üldiselt paigalinnud, vahel hulgu- või rändlinnud[1]. Nad tegutsevad üldiseltöösiti võihämarikus. Vastupidi levinud arvamusele ei näe kaklased täiesti pimedas midagi, seevastu päevavalges näevad nad suurepäraselt.
