23 mm automaatne õhutõrjekahurkaasaegne sõjalaeva 76 mm tekikahur16.–17. sajandi kahuri kivikuulid Pärnust
Kahur on pika raua, suure laskekiiruse ja lameda laskejoonegasuurtükiväetulirelv. Kahur on ette nähtud peamiselt lahtiste püstmärkide hävitamiseks.[1]
Kahuri raua pikkus on tavaliselt 30 raua kaliibrit või rohkem[1]. Laskekaugus on 18–40 km[1]. Kahuriks loetakse tulirelva rauakaliibriga vähemalt 20 mm ja üle selle. Kahuri mürsu algkiirus on 700 m/s või üle selle.
Otstarbelt ja kasutusalalt eristatakse järgmisi kahuriliike:
KahurKristiansteni kindlusesTrondheimis. Kindlus võimaldas tänu asukohale ja kahuritele suurt ümbritsevat ala kontrolli all hoida ja 1718. aastal rootslased tagasi lüüa
Ajaloolisi suurtükke, millega tulistati ümaraidkuule, nimetatakse tavaliselt samuti kahuriteks, need võeti laialt kasutusele13.–14. sajandil.
Vanima teadaoleva kahuri ehitas 3. sajandil eKrKtesibios Aleksandriast. Sellest tulistamisel ei kasutatudpüssirohtu, mis oli veel leiutamata, vaidsuruõhku. Sellest algelisest leiutisest on vähe teada, sest enamik Ktesibiose töid on läinud kaotsi. Tema kahuri olemasolust teame tema kaasaegse,Kreekainseneri,mehaaniku ja kirjanikuPhiloni Byzantiumist vahendusel.
Hiinas leiutati püssirohuga laetavaid niinimetatudtulepiike, mis sisuliselt olid õlal kantavadleegiheitjad. Vanim tulepiigi kujutis on10. sajandi joonistusel. Tulepiike ei valmistatud siis veel metallist, vaid õõnsatestbambustüvedest.
Euroopas kasutasid kahurit esimestenamauridSevilla piiramisel1248 jaNiebla piiramisel1262.Saja-aastase sõja ajal kasutasid kahureid juba nii inglased kui prantslased, ehkki lahingut otsustavat tähtsust kahureil siis veel polnud.
Esimene lahingEuroopas, milles suurtükiväel oli otsustav osa, oliKonstantinoopoli piiramine1453, mille käigusosmanid Konstantinoopoli müüri 55-päevase piiramise jooksul oma 68Ungaris valmistatud kahuritega järk-järgult purustasid. Nii tähendas Konstantinoopoli langemine pööret maailma ajaloos mitmel viisil.
19. sajandil asendatisileraudse rauaõõnega kahuridvintraudsega, kuid tänapäeval on uuesti kasutusele võetud ka sileraudse õõnega kahurid.
