K-Wagen
| |
|---|---|
| K-Wageni tehnilised andmed | |
| Pikkus | 12,7 m |
| Laius | 6,1 m |
| Kõrgus | 3 m |
| Kaal | 145...160 t |
| Kiirus | maastikul 5 km/h maanteel 7,5km/h |
| Käiguvaru | maanteel ? km/h maanteel ?km |
| Suurtükk | 4 × 77 mm 800 mürsku |
| Kuulipildujad | 7 × 7,92 mmMG 08 21 000 padrunit |
| Soomus | kuni 30mm |
| Mootor | 2 × V6 Daimler-Benz |
| Mootori võimsus | 2 × 650hj |
| Meeskond | 22–27 inimest |
K-Wagen (Kolossal-Wagen võiGrosskampfwagen) oliSaksamaaEsimese maailmasõja lõpus valminud ülirasketank, mida1918. aasta lõpuks jõuti peaaegu valmis ehitada 2 masinat. Tanki projekteerisidJoseph Vollmer ja kapten Wegner (või Weger).[1]
K-Wageni roomikud jooksid üle kogu kere. Relvastuseks oli 4kahurit ja 7kuulipildujat, mis paiknesid korpuse külgedelt väljaulatuvates laskepesades. Juhtimisruum paiknes masina esiosas ning mootor ja transmissioon taga. Meeskonda kuulus eri andmetel 22–27 meest[2].
Juunis1917 tellis Saksamaa sõjaministeerium üliraskete tankide projekti. Uus tank pidi endast kujutama liikuvat kindlust nelja 77 mm kahuriga, kaaluma 150 tonni[3], teistel andmetel 145 või 165 tonni.[2]28. juunil1917 kinnitati projekti "K-Wagen" kavand. Selle järgi pidi uue üliraske tanki soomuse paksus ulatuma kuni 30 millimeetrini, relvastusse pidi kuuluma kas kaks või neli 50–77 mm suurtükki, neli kuulipildujat ja kaksleegiheitjat. Meeskonda pidi kuuluma 18 meest, jõuseadmeks plaaniti kaks 200–300 hobujõulist mootorit ning masin pidi suutma ületada 4 m laiusi kraave.
Esialgu anti projekti töötlemisest kuni esimese näidise valmimiseni aega üks aasta, kuid hiljem lühendati seda 8 kuuni. Programm nägi ette tellimust 100 masinale, millest esimese seeriana valmiks 10 tanki. Ühe masina hinnaks kujunes kuni 500 000Reichsmarka.[4]
Hiljem vähendati tanki pikkust 13 meetrile ja kaal vähenes sellega 120 tonnini. Kuna kaks 200 hj mootorit olid ilmselgelt liiga nõrgad, valiti nende asemele kaks 650 hj mootorit.[5]
K-wagen kaal oli 120 tonni, pikkus ligi 13 m, laius 3 m (sponsoonide kohal 6 m) ja soomuse paksus kuni 30 mm. Tanki side- ja juhtimissüsteem oli üle võetud allveelaevalt.[1] Bensiinipaagid mahutasid 3000liitrit kütust.[4]K-Wagen relvastati nelja 77 mm suurtükiga, kaks igas sponsoonis ja seitsme 7,92 mmMG08/15 kuulipildujaga.[1][3] Projekteerimise alguses kavandatud leegiheitjatest loobuti. Meeskonnas oli kokku 27 liiget: komandör, kaks juhti, signaaliedastaja, relvastusohvitser, 12 suurtükiväelast, 8 kuulipildurit ja kaks mehaanikut.
Suur kaal tegi võimatuks pikkade vahemaade läbimise, mistõttu tanki plaaniti transportida raudteel rinde lähedusse, kus seda kasutada taheti.[5] Et tank ühes tükis raudteeplatvormile ei mahtunud, võeti tank lahti kuueks[viide?] eraldi transporditavaks mooduliks: juhtimisruum, võitlusruum, masinaruum, ülekanderuum ja kaks sponsooni.
Paljud pidasid seda projekti absurdseks, kuidPaul von Hindenburg nõudis isiklikult, et tank ikkagi ehitataks.[5] Plaanide kohaselt pidi 10 tellitud masinat valmima1919. aastal. Materjalipuuduse tõttu ehitus venis ja sõja lõpuks oli peaaegu valmis vaid kaks eksemplari. Mõlemad lõhuti liitlaste kontrollkomisjoni poolt[1][5][3] või teise variandi kohaselt sakslaste endi poolt.[2]
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link){{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link){{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)_crowned.svg)
.svg)
.svg)
.svg)
