Movatterモバイル変換


[0]ホーム

URL:


Mine sisu juurde
Vikipeedia
Otsing

Juudid

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljeltJuut)
 See artikkel räägib rahvast; ajakirja kohta vaata artiklitJuudid (ajakiri); Perekonnanime kohta vaata artiklitJuut (perekonnanimi).

See artikkelvajabtoimetamist.(Oktoober 2012)
Palun aitaartiklit toimetada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)
Artiklis ei ole piisavaltviiteid.(Jaanuar 2020)
Palun aita väiteid kontrollida javiiteid lisada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)
Juutide diasporaa (2010. aastate lõpus)
Albert Einstein,Maimonides,Golda Meir,Emma Lazarus

Juudid (kaheebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakseIisraeli jaJuuda elanikkonda.

Maailmas on umbes 14 miljonit juuti, kellest kõige suurem osa elab Iisraelis (6 miljonit) jaAmeerika Ühendriikides (5,5 miljonit).

Sõna "juut" on päritheebrea keele sõnastyehudi (יהודי), mis tähendab kas juudamaalast ehkJuudamaa elanikku või siisJuuda suguharu liiget. Juudid hõlmavad aga kabenjaminlasi jaleviite.Kreeka keeles võttis see sõna kuju Ιουδαιος (Iudaios) jaladina keelesJudaeus.

Suur osa juute räägib nende rahvaste keeli, kelle hulgas nad elavad,tunnistadesjudaismi kõrval kakristlust ja muid usundeid.

Ajalugu

[muuda |muuda lähteteksti]

Juute on esimest korda mainitud 3. aastatuhande lõpul eKr. Juudid elavad laialipillatult paljudes maades. Nad on saanud nimetuse juuda hõimu järgi.

Juudid asusid alates13.12. sajandist eKr paiksete põlluharijatena Palestiinas. Kui osa juute maa vallutamise järel6. sajandi algul eKr viidi sunniviisilBabülooniasse, sai alguse nende hajumine muudesse maadesse (juudi diasporaa). Babülooniast lähtusidPärsia,Kesk-Aasia,India,Hiina,Väike-Aasia,Kaukaasia jaJeemeni vanad juudi asundused.

Hellenismiajal sai oluliseks juutide keskuseksAleksandria. Mitmed juudi haritlased üritasid lähendada oma kultuuri domineerivale kreeka kultuurile ja osaleda täisväärtuslike kodanikena hellenistlikus ühiskonnas.[1] Judaismi rangete reeglite tõttu ei olnud see alati lihtne, rangemonoteism,ümberlõikamine,sabati pidamine ja mitmesugused söögikeelud olid ümbritseva maailma kommetega raskesti ühitatavad. Kuigi ei ole andmeid arvestatavast juudimisjonist, levisid paljud kombed, nagu sabati pidamine, koguRooma riigis.[1]

Juutide olukord oli hellenismiajal üldiselt hea, kuid nende range monoteism ja teiste rahvaste soovimatus seda mõista tekitasid sageli pingeid ning viisid lõpuksjuudi sõdadeni aastatel6670,115 (diasporaa ülestõus) ja132. Ülestõusude tagajärjel hävitatiJeruusalemma tempel ning hajutati ja orjastati paljud juudi kogukonnad. See viis diasporaa hoogsale arengule lääne suunas, kuisõjavange asustati arvukalt ümber Rooma ääreprovintsidesse,Hispaaniasse,Doonau jaReini äärde.

Poola juudiajaloo muuseum Varssavis, Ukraina Gwoździeci sünagoogi rekonstruktsioon

KeskaegsesEuroopas pidasid juudid visalt kinni oma usundist ja keeldusidristiusku vastu võtmast. See andis tõuke nende usulisele tagakiusamisele, mis algas Hispaanias aastal613. Kogu kristlikus Lääne- ja Kesk-Euroopas, kus elas enamik juute, kehtestati nende jaoks eriseadused; juutidelt võeti maaomandiõigus, nad olid sunnitud elamalinnades, kus tegelesid peamiseltkäsitöö ja kaubitsemisega, rikkamadliigkasuvõtmisega. Eriti levis juutide jälitamineristisõdade ajal; sellega kaasnes juutide arvukas ümberasumine.1290. aastal aeti juudid väljaInglismaalt,1306. aastalPrantsusmaalt.Saksamaalt põgenes palju juute jälitamise eest (eriti pärast suurt katku aastatel13481350)Poola jaLeetu. Neist kujunes Kesk- ja Ida-Euroopasaškenazim-rühm (Saksamaa juutide nimetuse järgi), kes säilitasjidiši (juudi keele), kaua ka erilise juudirõivastuse, mille kandmine kehtestati Saksamaal1229. aastal.

Ibeerias tõiaraablaste vallutus8. sajandil kaasa juutide olukorra kergenemise ja juudikultuuri õitsengu9.15. sajandil.

Inkvisitsiooni nõudel pagendati juudid1492. aastal Hispaaniast ja1496. aastal kaPortugalist. Hispaania juudi pagulased rändasid peamiseltItaaliasse, Põhja-Aafrikasse,Balkanile jaLähis-Itta. NeedVahemere maade juudid moodustavadsefardim-rühma (Hispaania heebreakeelsest nimestSefarad) ja kõnelevadespanjooli (ladiinot).

14. ja 15. sajandil sunniti juute elama linnades eraldi kvartalites või linnaosades –getodes.

17.19. sajandirevolutsioonide järel hakati Lääne-Euroopas juutidele tehtud kitsendusi järk-järgult kaotama.

18. sajandi lõpul elas kõige rohkem juutePoolas. Poola jagamistel sattus suur osa neistVenemaa keisririigi koosseisu, kus nende õigusi korduvalt kärbiti.

19. sajandi lõpul puhkes Euroopas uusantisemitismi laine, mida Venemaa ametivõimud revolutsioonilise liikumise kõrvalejuhtimiseks eriti mahitasid. Palju juute emigreerus sel ajalAmeerika Ühendriikidesse.

Vastureaktsioonina antisemitismile tekkis 19. sajandi lõpulsionism.

Venemaa juutide õigusetus kaotati alles pärast1917. aastaVeebruarirevolutsiooni.

Suur protsent Venemaa juutidest (võrrelduna Venemaa rahvaarvuga) võttis osabolševike liikumisest ja 1917. aastaOktoobrirevolutsioonist. Tuntuimad juudi bolševikud olidLev Trotski,Lev Kamenev,Jakov Sverdlov jaGrigori Zinovjev.

Adolf Hitleri jaNatsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei võimuletulekSaksamaal1933. aastal tõi kaasa juutide massilise tagakiusamise.1938. aastal jäeti nad kõigepealt ilma kodanikuõigustest ja varandusest, seejärel aga deporteeriti (peamiselt Ida-Euroopasse) ja paljud ka mõrvati. Nimetatud tagakiusamise ja mõrvamise protsessi on hakatud nimetamaholokaustiks.

PärastTeist maailmasõda on pika ajalooga juudi kogukondi jäänud Kesk-Euroopasse väga vähe – holokausti üle elanud juudid rändasid välja niiPalestiinasse (pannes aluse Iisraeli riigile), Ameerika Ühendriikidesse kui ka mujale.

1948. aastal loodi Iisraeli riik, kus ametlikuks keeleks on uusheebrea keel ehkivriit, mis oli juutide hulgas säilinud kultus- ja kirjakeelena.

Nende sündmuste tõttu on juudi keskused maailmas olulisel määral ümber paiknenud.

Juudid indoeurooplaste ja Euroopa ajaloos

[muuda |muuda lähteteksti]

Juutidel on olnud oluline osa vanaViljaka Poolkuu alal alguse saanud, seadustele ja arvestustele tugineva tsiviliseerituse toomisel uudeläänemaailma ja selle seal edasiviimises. Euroopa tsiviliseerumise ja juutide lugu on siiani olnud üks teineteist täiendav tervik.

Nii juutide poolt oma ajaloo alguseks peetudAabrahami kokkulepe Jumalaga, kui kaindoeurooplaste tsiviliseerumise lugu algasid2. aastatuhande alguses eKr.

Juutide väljarändamisega EgiptusestMoosese juhtimisel sai alguse juutide järjepidev ajalugu rahvusena ja nende saamine üheks sel ajal välja kujunema hakanudVahemere maailma maaks. Sellega umbes samal ajal toimunudPronksiaja kollapsis varisesid kokku senised Euroopa tsiviliseerituse alged ja koos osade kreeklaste rändegaJooniasse algas seal üleminek uue kultuuri sünnile (Mileetose 12 linna liit). Samas toimus Väike-Aasiast ka esimene oletatavetruskide väljaränneApenniini poolsaarele.

Juutide liitmiselAleksander Suure poolthellenistlikku maailma,Aleksandria kogukonna tekke,Vana Testamendi selleaegsete raamatute kreeka keelde tõlkimise ja Aleksandria juudi filosoofiakoolkonnaga algas juba nende otsene osa indoeuroopa rahvaste ja Euroopa tsivilisatsiooni(de) ajaloos. Liidetuna Rooma riiki moodustasid nad selle rahvastikust 8–10%.Seoses kristluse sünniga ja juutide hajutamisega Rooma riigis pärast nende ülestõuse said nad ka üheks, osaliselt juba Euroopas elavatest rahvustest.

Juudid said omaKasaaria ja Hispaania kuldajaga piirneval ajal Euroopas taassündiva kaubanduse ja rahamajanduse ämmaemandaks.Selleaegsed võimukandjad soosid nende tulekut, tegevust ja kogukondi. Neile jäi kristlaste poolt põlatud liigkasuvõtjate roll. Pärast rahamajanduse sündi soosingud lõppesid ja algas nende tagakiusamine ja väljasaatmine.

Hiliskeskajast alates olid nad pikka aega soositud Poolas, kus kujunesid välja aškenazi juudid,jidiš ja juutide suurim kogukond maailmas. Uusaja tulekul algas nende eraldaminegetodesse.

Kodanlikud revolutsioonid tõid juutidele järkjärgulise vabanemise senistest piirangutest ja Ameerika kuldaja. Alates sellest ajast on neil olnud ka järjest kasvav otsene roll Lääne kultuuri- ja tsivilisatsiooniloos. Pärastholokausti ja Iisraeli riigi rajamist on nende kogukonnad Lääne Euroopas kokku kuivanud. Viimane suur migratsioonilaine Euroopast Iisraeli leidis aset koosNSV Liidu kokkuvarisemisega.[2]

Juudid maailma kultuuriloos

[muuda |muuda lähteteksti]

Juudi kultuuri mõju praeguses maailmas on väga suur. Judaismist pärineb näiteks seitsmepäevanenädal jahingamispäeva pidamine.

Aabrahamlike religioonidena on judaistlike juurtega nii kristlus kui kaislam.

Paljud silmapaistvad teadlased ja ühiskonnategelased on olnud juudi taustaga, näiteksNiels Bohr jaAlbert Einstein.Nobeli auhinna laureaatidest on ebaproportsionaalselt suur osa juudi päritolu, kui võrrelda nende mitte eriti suure üldarvuga.

Juudid Eestis

[muuda |muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklisEesti juudid

Teadaolevalt elas Eesti esimene juut1333. aastalTallinnas.

Arvukam juudi kogukond Eestis tekkis 19. sajandi algul Poolast toodud alaealiste sõjaväekasvandike, sõdurite ja rändkaubitsejate näol. Suur osa Eesti juute rändas tagakiusamise tõttu 19. sajandi lõpulAmeerika Ühendriikidesse.

1934. aastal oli Eestis juute 4434, 1959. aastal 5436. PärastEesti okupeerimist ja annekteerimist NSV Liidu poolt represseeritijuuniküüditamisel1941 umbes 400 Eesti juuti. Enne Saksa vägede saabumist lahkus umbes 2500 Eesti juuti mobiliseeritunaPunaarmeesse või evakueerituna Nõukogude Liitu. PärastEesti okupeerimist Saksa vägede poolt juulis-septembris 1941 vangistati Saksa okupatsioonivõimude korraldusel Eestisse jäänud juudid, kellest enamik hukatiSaksamaanatsionaalsotsialistlikust ja riiklikust antisemitismipoliitikast juhindudes.

Eesti Juudi Muuseumi andmeil oli juudi kogukonna saatus aastatel 1940–1941 järgmine: 56% evakueeriti NSV Liitu, 12% mobiliseeriti NSV Liidu Punaarmeesse, 10% deporteeriti juuniküüditamise käigus ja 22% kogukonnast represseeriti ja hukati Saksa okupatsiooni ajal Eestis.[3]

Vaata ka

[muuda |muuda lähteteksti]

Viited

[muuda |muuda lähteteksti]
  1. 1,01,1John J. Collins, "Between Athens and Jerusalem: Jewish Identity in the Hellenistic Diaspora", Eerdmans/Dove, Michigan 2000
  2. Heritage: Civilization and the jews. Resource Guide
  3. Estonian Jewish Museum

Kirjandus

[muuda |muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda |muuda lähteteksti]
Tsitaadid Vikitsitaatides:Juudid
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Juudid&oldid=6655455"
Kategooria:
Peidetud kategooriad:

[8]ページ先頭

©2009-2025 Movatter.jp