Juuksed oninimesepeas kasvavadkarvad.
Juuksekarva välimine osa koosneb surnudrakkudest ja seepärast ei tunne karvadvalu.
Juuksed torkavad kergesti silma, seetõttu pööratakse neile paljudes kultuurides erilist tähelepanu: juukseid kärbitakse, eemaldatakse, värvitakse ja seataksesoengusse.
Juuste kasvus eristatakse nelja faasi:[1][2]
Juuksed koosnevad bioloogilisest polümeerist, mis sisaldab umbes 80%keratiinvalku (alfakeratiin), 10–15%vett ja 5–10% muid aineid, nagu pigmendid,mineraalid jarasvad.
Juuste normaalne pH on 5,5 ehk happeline. Vesi mõjutab juuste pH-d. Mida aluselisem vesi seda enam kuivatab juust. Samuti muudab vesi juuksed hapraks, poorseks ning tuhmistab värvi värvitud juustes. Palsam, mille pH on vahemikus 2–7, aitab taastada normaalselt peanaha ja juuste pH-d. Inimese keharakud ei saa korralikult talitleda, kui pH tase ei ole neutraalne või kergelt happeline, mille tõttu muutuvad juuksed ja peanahk kuivaks.
Peanaha lähedal on juuksestruktuur üldjuhul palju tervem kui juuste otstes, sest juuksed on saanud oma elu jooksul mitmesuguseid kahjustusi. Kahjustus tähendab seda, et juukseid kaitsevkutiikul on mingil määral hävinenud. Tugevalt kahjustatud juukseid pole võimalik taastada.
Juustele mõjuvad kahjustavalt nii kuum kui ka külm, nii päike kui ka lumi ja vihm.
Külma ilmaga vereringe aeglustub, juuksed ei saa piisavalt toitaineid, muutuvad nõrgemaks ja tuhmimaks, juukseotsad lõhenevad.
UVB võib põhjustada juuksesildade fotodegradatsiooni, mille tagajärjel muutuvad juuksed kuivaks ja rabedaks.
UVA-kiire põletus võib raskelt kahjustada juuksekarva soomusetaolist pealiskihti ehk kutiikulit. Päike vähendab ka juustekeratiinisisaldust. Keratiin on oluline valk, mis annab juustele tugevuse ja vitaalsuse. Normaalses olukorras moodustab keratiin juukses nn tugimüüri. Kui nüüd mõni kivi murdub või hoopiski ära kaob, kaotab kogu müür oma tugevuse. Tagajärjeks on haprad ja kergesti murduvad juuksed, mida on raske hooldada ja millel ei püsi ka lisatavad värvipigmendid. Samuti ei peegelda nad valgust ning näivad elutud ja tuhmid.
Päike vähendab ka niiskust juustes. Normaalne niiskusesisaldus juustes on 8%. Päikesepleegitus, blondeerimine ja muud keemilised protseduurid vähendavad niiskusesisaldust 2%-ni. Niiskuseta ehk kuivad juuksed on haprad, lõhenenud otstega, elutud ning läiketud. Niiskus ja külm ilm kahjustavad samuti juukseid. Vesi külmub juuksekarva sees ja paisutab juuksekarva katki. Piltlikult juhtub sama pudelisse jäetud veega – ka pudel läheb katki, kui seal pole paisumiseks ruumi. Juukse puhul soomused paisuvad, et rohkem ruumi tekiks. Samasugune paisutamine toimub ka juuste keemilisel töötlusel. Seega on külmakahjustused samaväärsed keemilise töötluse kahjustustega.
Tugev harjamine traumeerib kutiikulit. Juukseid kahjustab liiga entusiastlik harjamine ja kammimine ja seda eriti. kui juuksed on märjad ja esineb pusasid ning kõigele lisaks kasutatakse metallist kammi või harja. Samuti traumeerib juukseid pidev tupeerimine, Eriti kui seda tehakse ebaprofessionaalselt, sest tupeerimise käigus liigutakse kutiikuli soomustega vastassuunas. Väga oluline on tupeeringu korrektne väljakammimine ning juuste turgutamine hooldusvahenditega.
Kõige sagedamini tekivad kuumakahjustused siis, kui kasutatakse liiga kuuma fööni, sirgendajat või lokitange.
Liigse kuumusega eemaldatakse juustest niiskus ning juuksed muutuvad kuivaks ning rabedaks.
Liigne föönikuumus võib juuksekarvades ssialduva vedeliku keema ajada ning nii tekivad mullid, mis muudavad juuksekarvad kergesti murduvateks.
Kosmeetilised kahjustused tekivad siis, kui juuste värvimiseks, lokkimiseks ja ka hoolduseks valitakse ebasobivad vahendid. Valiku teeb inimene, kes ei oska analüüsida juuste seisukorda. Sellised kahjustused võivad ilmneda nii kohe peale protseduuri kui ka järk-järgult aja jooksul.
Juukseid võidakse kahjustada ka lõigates. Seda ei juhtu, kui juuksuri käärid ja lõikusnuga on hooldatud ja piisavalt teravad. Oluline on professionaalse lõikustehnika ning vahendite käsitlemise tehnika tundmine.
Juuksed võivad olla kahjustunud ka siis, kui kasutatakse liiga palju hooldavaid ja viimistlevaid vahendeid. Kui juuksehoolduses kasutada liiga tugevatoimelisi tooteid, siis need koormavad juukseid ning need muutuvad elutuks ja ilmetuks.
Ka juuste ja peanaha analüüsimine enne juuksurisalongis tehtavaid protseduure ja toodete soovitamist on oluline selleks, et mitte juukseid üle koormata.
Mõnes olukorras võib juuste paljastamine või omamine ollatabu, näiteks peavad naised katma peaislamimaades, kaõigeusumaades nõutakse sedakirikusse sisenedes. Sageli lõigatakse ärasõjaväeteenistusse astujate jaorjade juuksed. Üldjuhul on tavaks juukseid siiski kanda, mistõttu võib nende puudumine silma torgata, näiteks noortel naistel. Samal põhjusel peetaksejuuste hõrenemist tihtipeale probleemiks, tulenegu see siis inimesevananemisest (eriti meestel),haigustest võikeskkonnamõjudest (radioaktiivne kiirgus,keemiaravi).
Juuste lõikamise ja töötlemisega on eri kultuurides tegelenud spetsialistid. Tänapäeval pöördutakse soengute asjus eelkõigejuuksuri poole, ajalooliselt on sellega tegelenudhabemeajajad, kes täitsid Euroopas tihti kakirurgi rolli.
Juuste puudumisel või varjamisel tarvitatakseparukaid, mis võivad olla valmistatud inimjuustest, loomakarvadest või kunstmaterjalidest. Ajalooliselt on ka neid valmistanud juuksurid, mistõttu näiteksvene keeles nimetatakse juuksurit tänini parukategijaks (парикмахер, mis on tulnudsaksakeelsest sõnastPerückenmacher).
 | Pildid, videod ja helifailid Commonsis:Juuksed |
 | Tsitaadid Vikitsitaatides:Juuksed |
