Antropoloogiliselt kuuluvad jukagiirid mongoliidse põhja-aasia rassi baikali rühma.
Jukagiiride traditsioonilised tegevusalad on olnud kalapüük ja jahipidamine.19. sajandil hakkasid jukagiirid laialdasemalt tegelema ka põhjapõdrakasvatusega. Varem kasutasid nadpõhjapõtru eeskätt veo- ja sõiduloomadena.[3]
Jukagiire peetakseIda-Siberi põliasukateks. Vene võimule allutati nad17. sajandi keskpaiku. 17. sajandi alguses oli küttimise ja kalapüügiga tegelevate jukagiiride asuala nüüdisaegsest palju laialdasem, hõlmates ulatuslikud territooriumidLeena alamjooksu jaKolõma vahel. Hiljem sulas suur osa jukagiiridesteveenide,jakuutide javenelaste hulka.
Tänapäeval on jukagiirid venestumas.2010. aasta rahvaloenduse andmetel oskas Venemaal jukagiiri keelt ainult 370 inimest.[4]
↑"Arhiivikoopia".Originaali(PDF) arhiivikoopia seisuga 6. september 2018. Vaadatud 22. juunil 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
↑"Arhiivikoopia"(PDF).Originaali(PDF) arhiivikoopia seisuga 24. september 2015. Vaadatud 22. juunil 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
↑"Arhiivikoopia"(PDF).Originaali(PDF) arhiivikoopia seisuga 27. jaanuar 2021. Vaadatud 22. juunil 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)