 | See artikkelvajabtoimetamist.(Jaanuar 2009) Palun aitaartiklit toimetada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) |
| Johannes Pääsuke | |
|---|---|
 Autoportree (enne 1918. aastat) | |
| Sünniaeg | 30. märts1892 Tartu,Eesti |
| Surmaaeg | 8. jaanuar1918 Orša,Valgevene |
| Rahvus | eestlane |
| Amet | filmioperaator, filmilavastaja,fotograaf |
Johannes Pääsuke (30. märts(18. märtsvkj)1892Tartu –8. jaanuar1918(26. detsember 1917vkj)Orša,Valgevene) oli eestifotograaf,filmioperaator ja Eesti esimene filmitegija.
Ta töötasEesti Rahva Muuseumi fotograafina ja oli pühendunud eestlaste 20. sajandi igapäevaelu jäädvustamisele. 1914. aastal lavastas ta ühe esimese[1] Eesti mängufilmi "Karujaht Pärnumaal".
Johannes Pääsuke sündis1892. aastalTartus. Tema isa oli edukas kaupmees ja ema koduperenaine. Fotograafia vastu hakkas Johannes huvi tundma 15-aastaselt. Tema õpetajaks oli Tartu kohalik meister.[viide?]
Pääsuke hukkus rongiõnnetuses Valgevenes Oršas1918. aasta 8. jaanuaril, olles 25-aastane.[2] Täpsemalt oli Pääsuke rongiõnnetuse ajal ülemisel naril maganud ning rongi äkilise pidurduse peale sealt alla kukkudes löönud pea (oimukoha) vastu lauaplaati.[3]
1912. aastal avaldas Eesti Rahva Muuseum ajalehesPostimees teate, kus kutsuti fotograafe muuseumi teenistusse. Pääsuke kasutas võimalust ja asus muuseumis tööle. Esimesed muuseumi jaoks pildistatud fotod pärinevad samast aastast. Täieõiguslikuks liikmeks sai ta1913. aastal.[viide?]
1913. aasta 10. juunist 29. juulini korraldas Eesti Rahva Muuseum koostöös Johannes Pääsukesega pildistamisretke, et täiendada muuseumi fotokogu. Marsruut algasNarvast ning lõppesMuhumaal jaSaaremaal. Fotoretkel tehti 317 fotot. Fotod on hea kvaliteediga ning seega on võimalik neist teha suuremõõtmelisi koopiaid, tänu millele saab lähemalt uurida jäädvustatud detaile, näiteks talumajade interjööri, sõidukeid ja talurahva rõivaid.[viide?]
1915. aastal mobiliseeriti Johannes Pääsuke II järgu kaitseväelasenaesimesse maailmasõtta. Seal olles jätkas ta pildistamist, jäädvustades tagalaelu. Enamik sõja ajal tehtud fotodest jäi Venemaale, kuna need olid sõjaväelaste poolt tellitud.[viide?]
Pääsuke pildistas kokku üle 1000 foto.[viide?]
1912. aastal ehitas Johannes Pääsuke oma fotoaparaadist algelise filmikaamera ja 1912.–1914. aastani tegi ta 30 lühifilmi Eestimaa kohtadest ja sündmustest, jäädvustades peamiselt maarahva toimetusi ja kohalikke vaatamisväärsusi, kuid ka spordivõistlusi, tähtpäevi ja kultuurielu. Peale selle tegi ta etnograafiafilme Eesti Rahva Muuseumi jaoks, enamik neist filmitud väljasõitudel. Filmid linastusidTartu,Tallinna,Narva,Pärnu jaVõru kinodes. Kokku tegi Pääsuke ligi 40 filmi, millest 10 on hoiulEesti Filmiarhiivis. Osa tema tööst on aga hävinud.[viide?]
Pääsukese esimene dokumentaalfilm oli "Utotškini lendamine (Tartu kohal)" (1912), mis kajastas piloot Sergei Utotškini lenduKrasnojarski polgu kasarmute õuelt Tartu linna kohale. "Utotškini lendamises" keskendus Pääsuke Utotškini lennule Tallinna lähistel lennukigaFarman.[viide?]
Revolutsiooniline hetk saabus aastal1914, mil Pääsuke filmis, lavastas ja produtseeris esimese Eesti mängufilmi "Karujaht Pärnumaal". See poliitilise alatooniga satiirilist allegooriat sisaldav film rääkisPärnu Postimehe toimetajaJaan Karu ja baltisakslasest linnapeaOskar Brackmanni tülist. Filmis kajastus eestlaste ja baltisakslaste vaheline võimuvõitlus. Süžee keerleb karujahi ümber. Jõukas vanahärra Frackmann loeb hommikul ajalehest, et Pärnu metsades elav karu hoiab baltisaksa elanikke hirmul. Pannakse kokku jahisalk ja minnakse karu otsima. Metsloom leitakse, kuid temast ei saada kuidagi jagu. Filmi kulminatsiooniks on hetk, mil karu vajub Frackmannile peale ja too jääb looma alla kinni. Samal ajal taanduvad löödud sakslased sündmuskohalt. Enne lõputiitreid esitatakse vaatajale info teksti näol, mis oli Eesti esimese filmi puhul väga julge kunstiline katsetus. Film oli Eestis väga edukas.[viide?]
Johannes Pääsuke tegi koostööd filmiettevõtetegaPathe,Gaumont jaEclair ning asutas filmistuudioEsimene Eesti kinopiltide tehas Estonia.[viide?]
Tema dokumentaalfilmide iseloomustavaks märksõnaks on loomingulisus ja tugev kunstiline alatoon.[viide?]
2012. aastal andisEesti Filmiarhiiv Eesti filmi 100 aasta juubeli puhul välja Pääsukese loomingule pühendatud kogumikplaadi "Esimene ... Pääsuke", millel on digitaalselt taastatud filmid "Tartu linn ja ümbrus", "Ajaloolisi mälestusi Eestimaa minevikust", "Retk läbi Setumaa", "Vaatepilte Võrumaalt", "Suur lumetuisk Baltimail Jõulukuul", "Valgelillepäev Tartus", "Estonia rahvateater ja kontserdimaja Tallinnas", "Tartu Vabatahtlike Tuletõrjujate Seltsi 50. a juubeli pidu" ja "Karujaht Pärnumaal".[viide?]
2003. aastal tegid ERM ja Kõrgem Kunstikool Pallas suurema Johannes Pääsukese retronäituse "Johannes Pääsuke: mees kahe kaameraga", publitseerisid kataloogi "Johannes Pääsuke – mees kahe kaameraga" (1 tr 2003, 2 tr 2008 ja 3 tr 2012) ja tegid fotofilmi "Elurežissöör Pääsuke / Life Director Pääsuke" (režissöörPeeter Linnap).
2019. aastal linastus Eesti lavastajaHardi Volmeri film "Johannes Pääsukese tõeline elu", mis kajastab fiktsionaalselt Pääsukese 1912. aasta filmi- ja fotoretke Setumaale Eesti Rahva Muuseumi korrespondendina. Pääsukest kehastab filmisOtt Sepp, tema assistentiHarri VolteritMärt Avandi.[5]
Johannes Pääsukese autorportree (1915) illustreerib raamatu "The History of European Photography" I–III I köite kaant.[6] Tema näitust"Johannes Pääsuke – mees kahe kaameraga" on eksponeeritud enam kui 30 näituspaigas üle kogu maailma.
Johannes Pääsukese näitust "Mees kahe kaameraga" peetakse rahvusvaheliselt eksponeeritud muuseuminäitustest kõige edukamaks. Seda on eksponeeritud mh:
Eesti muuseumide festivalil Narvas
Saksamaal Berliini Kultuuride Muuseumis
Poolas Wroclawis
Poolas Lodzis,
Prantsusmaal mitmes kohas,
Ungaris Etnograafiamuuseumis,
Kanadas, Tartu Kolledžis
turneed Põhja-Ameerikas,
Ameerika Filmiinstituudis (AFi) (USA, Maryland)
Ameerika Filmiinstituudis (AFi) (USA, Los Angeles)
Viinis suurürituste raames
Lissabonis suurürituste raames
Soomes Karjalas
Soomes Joensuu rahvusvahelisel antropoloogia- ja dokumentaalfilmide festivalil
Soomes Tamperes
 | Pildid, videod ja helifailid Commonsis:Johannes Pääsuke |
