Movatterモバイル変換

[0]ホーム

Mine sisu juurde

Jaunjelgava

Muuda linke

koordinaadid:56° 37′ N,25° 5′ E

Allikas: Vikipeedia

Jaunjelgava

läti	Jaunjelgava

Jaunjelgava vapp

Pindala: 6,2 km²(2025)^[1]

Elanikke: 1713(1.01.2024)^[2]

Koordinaadid:56° 37′ N,25° 5′ E

Jaunjelgava (läti^ⓘ) (saksaFriedrichstadt) on linn LätisAizkraukle piirkonnas. AsubDaugava vasakul kaldal, merepinnast 35 meetri kõrgusel.

Ajalugu

[muuda |muuda lähteteksti]

13. sajandil asus linna lähistelseelide Sērene linnamägi. Aastal 1450 rajati selle juurdeVecsērene mõis. Selle maadele hakkas Daugava kõrgele kaldapealsele tekkima kaupmeeste asula. Aastal 1567 nimetasKuramaa hertsog Gotthard Kettler selle Neustadtiks, ent lätlased hakkasid seda kutsuma uueksJelgavaks.

Aastal 1590 andisFriedrich Kettler asulalealevi staatuse. Aastal 1646 nimetas tema lesk alevi tema järgi ümber Friedrichstadtiks. Linn aastast 1647; linnaõigused andis asulaleWładysław IV Waza. Aastal 1652 püstitati sinna luteri kirik.

Venemaa keisririigi võimu ajal oli linnKuramaa kubermangu Jaunjelgava kreisi keskuseks. Jaunjelgavas oli suurjuutide kogukond. Juudi kaupmehed eksportisid Venemaa kaupu niiInglismaale kui kaSaksamaale. Aastal 1861 valmisRiia–Daugavpilsi raudtee, mille tagajärjel Daugava kui veetee tähtsus vähenes. Paljud sealsed juudid asusid elamaRiiga võiLiepājasse, suundudes sealtAmeerika Ühendriikidesse.

Aastal 1914 oli linnas 7300 elanikku.Bermondtiaadi ajal, 1919. aasta 17. oktoobrist kuni 15. novembrini toimus linna all lahing, mille käigus suur osa linna hoonetest hävis. Aastal 1925 oli linnas vaid 1577 elanikku.^[3] Aastaks 1935 olid vaid 25% linna elanikest juudid. Osa neistküüditati 1941. aasta juunis, osa aga hukkusholokaustis, kui sama aasta2. augustil Saksa väed linna juudi kogukonna likvideerisid.

2009. aastani asusAizkraukle rajoonis. Aastatel 2009–2021 oli linnJaunjelgava piirkonna keskus.