Jahu liigitataksesortidesse olenevalt kasutatud vilja kvaliteedist, jahvatuse jämedusest ja lähtuvalt sellest, kui palju jäi jahu sekka viljatera pealmisi kihte.
Jahuliigid jahvatusastme järgi on järgmised:
täisterajahu – jämeda jahvatusega jahu, millesse on jäetud täies ulatuseskliid ja peaaegu kogu iduosa. See on tumedama värvuse ja halvemateküpsetusomadustega, kuidtervislikuks peetav jahu;
lihtjahu – jahu, millest kliid ja iduosad on osaliselt välja sõelutud;
kroovjahu – jahu, mis sisaldab umbes 15% ulatuses kliisid ja iduosakesi;
püülijahu ehk nisu-tuumjahu – peen jahvatis, milles on viljakesti ja iduosakesi vaid paar-kolm protsenti. Püülijahu on hele ja toitainerikas, kuid bioloogiliselt väärtuselt teistest vaesem nii mikrotoitainete kui kakiudainete poolest[1].
Jahu küpsetusomadusi iseloomustab vastav jahu tuhasust väljendav number (mida väiksem number, seda heledam, kuid väiksema vitamiini- ja kiudainesisaldusega jahu).