Istumine onkeha olekpuhkeasendis, kus toetutakse peamiselttuharatele võipuusadele jaülakeha on rohkem või vähem vertikaalses asendis.

Põrandal võib istuda nii sirgete kui kõverdatud jalgadega. Sirgete jalgadega istudes saab kasutada selja toetuseks mingit objekti või toetuda kätele. Kõverdatud jalgadega istudes võivad jalad olla paralleelselt (kõverdatud nagupõlvitades –põlved üles suunatud jajalatallad toetumas maha võisääredreite all ja tuharad toetumasjalalabadele) või risti. Viimane on tavaline asendmediteerimisel.

Seiza ('õige istumine') onjaapanikeelne sõna, mis tähistab jaapani traditsioonilist istumisviisi, kus jalad on paralleelselt kõverdatud ja tuharad toetuvad jalalabadele, varbad suunatud taha. Sellega sarnanebjoogavajrāsana.

Inimesel on võimalik peaaegu kõiki sobiva kõrgusega pindu kasutadaistmena, sõltumata sellest, kas need on valmistatud istumise jaoks või mitte. Istmel istumiseks on kaks peamist võimalust: jalad asetsevad keha ees või on suunatud kahele poole keha kõrvale. Jalalabad võivad toetuda maha või jalatoele, olles horisontaalselt, vertikaalselt, sirgelt või kõverdatult erinevate nurkade all. Üks jalg võib asetseda risti üle teise ("jalg üle põlve"). Jalad võivad ka ilma toeta rippuda, kui iste on piisavalt kõrge. Ülakeha võib olla sirge, toetuda kummalegi küljele või taha või olla ettepoole kallutatud.

Uurimused näitavad, et tundide kaupa sirge seljaga istumine põhjustab liigseid pingeid ja võib tekitada kroonilisi seljaprobleeme. On leitud, et seljale kõige soodsam asend istumiseks on 45-kraadine tahanõjatumine ehk asend, kus selja ja jalgade vaheline nurk on 135 kraadi.^[1]

Tsitaadid Vikitsitaatides:Istumine

• Kükitamine

• Inimkeha asendid