Mingikeemilise elemendiisotoobid on selle aineaatomite tüübid, mis erinevad üksteisestmassiarvu (A) poolest.Järjenumber ehk aatomnumber ehk laenguarv (Z) on neil sama. Ehk teisisõnu, keemilise elemendi isotoobid erinevad üksteisestneutronite arvu poolestaatomi tuumas, agaprootoneid jaelektrone (juhul kui tegemist poleiooniga) on neil ühepalju.
Sõna "isotoop" tulebvanakreeka sõnadestἴσος (ísos 'sama') jaτόπος (tópos 'koht'): isotoobid asuvadperioodilisustabelis ühel ja samal kohal. Sõna võttis algselt ingliskeelsena (isotope) kasutusele ingliseradiokeemikFrederick Soddy1914. aastal.
Aatomijärjenumber vastabprootonite arvuleaatomis. Seega langeb ühe ja sama elemendi isotoopidel prootonite arv aatomis kokku. Massiarvude erinevus tuleneb erinevastneutronite arvustaatomituumas. Isotoope tähistatakse elemendi nimetusega, millele järgnebsidekriips janukleonide (prootonite pluss neutronite) arv aatomituumas (näiteksraud-57,uraan-238,heelium-3). Sümbolkujul lisatakse elemendikeemilise sümboli etteülaindeksina nukleonide arv (näiteks57Fe,238U,3He).
Vesiniku isotoopidel on ka erinimetused:prootium (vesinik-1),deuteerium (vesinik-2) jatriitium (vesinik-3). Deuteeriumil ja triitiumil on eraldi keemilised sümbolid: D ja T; prootiumil erisümbolit pole.
Radioaktiivsetesse ridadesse kuuluvatel isotoopidel on ka erinimetused.
Isotoopide keemilised omadused on sarnased, sestelektronkatete ehitus on neil ühesugune.
Isotoopide füüsikalised omadused on erinevad, eriti väikesejärjenumbrigaelementidel.
Pikemalt artiklisStabiilne isotoop- Pikemalt artiklisMittestabiilne isotoop
Eristatakse stabiilseid ja mittestabiilseid (radioaktiivseid). Ebastabiilsed isotoobid püüdlevad stabiilsuse poole ning lagunevad aja jooksul mõneks stabiilsemaks elemendiks või isotoobiks.
Looduses esinevadelemendid enamasti isotoopide segudena.
Eristatakse looduslikke ja tehislikke isotoope. Tehislikult ontuumareaktsioonide abil saadud peaaegu kõikideelementide isotoope.
