Selles artiklis on vaidlustatud väiteid. Artikli sisu võib olla väär. Lisateavet vaidlustamise põhjuse kohta saadartikli arutelust.
Riigiiseseisvus ehksuveräänsus on riigi võime või omadus olla enda territooriumil kõrgeimaks vahelesekkujaks: otsustada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatava lõplikkusastmega. Erinevalt näitekssõltumatusest, mis võib riigil tunnusena olla eelkõigede facto, on iseseisvuse sisu ja tähendus paljuski kaõiguslik.
Iseseisev riik võib saadaÜRO liikmeks. Leidub riike, mille iseseisvust tunnustab üks või mitu riiki, kuid ÜRO mitte, näiteks Hiina Vabariik (Taiwan) jaPõhja-Küprose Türgi Vabariik (viimase iseseisvust tunnistab ainultTürgi). Leidub ka selliseid piirkondi, mille iseseisvust ei tunnusta mitte ükski teine riik ega rahvusvaheline organisatsioon, näiteksPuntlandSomaalias.
Õiguslikult on Eesti Vabariigi iseseisvus üsna suurel määral piiratud. PärastEuroopa Liiduga ühinemist ei ole Eesti õigused ja kohustused määratud enam ainult Eesti enda poolt võirahvusvaheliste lepingutega, vaid kasupranatsionaalsete Euroopa Liidu organite poolt.
Euroopa Liit on andnud alust uue suveräänsusemõiste kujunemiseks, mille puhul enam ei lähtuta riigi võimest omal äranägemisel määrata oma pädevus.
