Inuktitut võiIda-Kanada inuiti keel (ᐃᓄᒃᑎᑐᑦ, murdeti kaInuktitut, Inuttitut, Inuktitun, Inuinnaqtun, Inuttut ) onKanadas räägitavinuiti keel . Keele rääkijaid on üle 35 000 (lisatudLääne-Kanada inuiti ), kellest 200 elab väljaspool traditsioonilisiinuittide alasid[ 1]
Inuktituti keelt kõneldakseKanada Arktika saarestikus ja mujalPõhja-Jäämere rannikul kuniLabradori mere rannikuni. Eristatakse kahtmurret ja 14murrakut .[viide?
Inuktituti keel jaguneblääne - ja idamurdeks. Neid peetakse vahel eraldi keelteks. Seetõttu on väljend "inuktituti keel" kahetähenduslik: ta võib tähendada nii lääne- ja idamurret koos kui ka ainult idamurret. Ida-Kanada inuiti keel jaguneb kuueks murdeks:Kivallirmiutut ,Aivilingmiutut , Qikiqtaaluk uannangani, Qikiqtaaluk nigiani,Nunavimmiutitut ,Nunatsiavummiutut
Inuktituti keele läänemurde nimi oninuinnaqtun silpkirjas jainuinnaqtuni ladina kirjas, kuid lisaks kajastatakseinuinnaqtunis ka mõningaid ida- ja läänemurde erisusi.
Inuktituti keel on KanadaLoodealade jaNunavuti üksametlikke keeli . Nunavutis on neli ametlikku keelt:inglise keel ,prantsuse keel , inuktituti keel jainuinnaqtun .
Inuktituti keele positsiooninuittide seas on tugev. 2001. aasta rahvaloendus loendas Kanadas 24 000 inuitti, kellest 80% väitis end inuktituti keelt oskavat ja 3500 neist väitis end oskavat üksnes inuktituti keelt.
Ida-Kanada inuiti keel jaguneb kuueks murdeks:
Kivalliq-Aiviliki murded Kivalliq Kivallirmiut, Kivallirmiutut, Kivallirmiutun, Inuktitun ; ingl.Kivalliq, Keewatin dialect, Caribou dialect, Caribou Inuit (sensu stricto )).Nunavutis ᖃᒪᓂᑦᑐᐊᖅ (Qamanittuaq/Baker Lake) ja ᑎᑭᕋᕐᔭᖅ (Tikirarjuaq/Whale Cove).ingl.Qairnirmiut subdialect . Hõimud: Qaernermiut, (?) Harvaqtormiut ingl.Hauniqturmiut subdialect . ingl.Paallirmiut subdialect . ingl.Ahiarmiut subdialect . Aivilik Aivilingmiutut, Inuktitut ; ingl.Aivilik dialect, Walrus Inuit ). Nunavutis ᓴᒡᓕᖅ (Sagliq/Southampton Island), ᐃᒡᓗᓪᓕᒑᕐᔪᒃ (Igluligaarjuk/Chesterfield Inlet) ja ᑲᖏᖅᖠᓂᖅ (Qangiqłiniq/Rankin Inlet).Sallirmiut (ingl.Southampton subdialect ) Rankin (ingl.Rankin subdialect ). Hõimud:Aivilingmiut, (?) Amitormiut Qikiqtaaluki murded Põhja-Qikiqtaaluk Qikiqtaaluk uannangani, Inuktitut ; ingl.North Baffin dialect, North Qikiqtaaluk dialect ). Nunavutis ᐃᒡᓗᓕᒃ (Iglulik/Igloolik), ᓴᓂᕋᔭᖅ (Sanirajaq/Hall Beach), ᒥᑦᑎᒪᑕᓕᒃ (Mittimatalik/Pond Inlet), ᑲᖏᖅᑐᒑᐱᒃ (Kangiqtugaapik/Clyde River), ᐃᒃᐱᐊᕐᔪᒃ (Ikpiarjuk/Arctic Bay), ᓇᓂᓯᕕᒃ (Nanisivik), ᖃᐅᓱᑦᑐᖅ (Qausuittuq/Resolute) ve ᐊᐅᔪᐃᑦᑐᖅ (Aujuittuq/Grise Fiord).Tununirmiut (ingl.Tununirmiut subdialect ). Hõimud:Nedlungmiut, Tununirusirmiut, Tununermiut, Mittimatalingmiut [rahvas] Mittimatalingmiutut [keel], Aggomiut, (?) Pilingmiut Iglulirmiut (ingl.Iglulingmiut subdialect ) Lõuna-Qikiqtaaluk Qikiqtaaluk nigiani, Inuttitut ; ingl.South Baffin dialect (sensu lato ),South Qikiqtaaluk dialect ). Nunavutis ᑲᖏᖅᑐᒑᐱᒃ (Kangiqtugaapik/Clyde River), ᕿᑭᖅᑕᕐᔾᔪᐊᖅ (Qikiqtarjuaq/Broughton Island), ᐸᖕᓂᖅᑐᐅᖅ (Pangniqtuuq/Pangnirtung), ᐃᖃᓗᐃᑦ (Iqaluit/Frobisher Bay), ᑭᖕᒥᕈᒃ (Kingmiruk/Lake Harbour) ja ᑭᙵᐃᑦ (Kinngait/Cape Dorset).kagu-murre (ingl.Southeast Baffin subdialect, East Baffin dialect ). Hõimud:Akudnirmiut, Padlimiut, Qinguamiut, Saumingmiut, Kingnaitmiut, Qinguamiut, Okomiut, Talirpingmiut edela-murre (ingl.Southwest Baffin subdialect, South Baffin dialect (sensu stricto )). Hõimud:Kingarmiut või Sikosuilarmiut (ingl. Cape Dorset dialect), Akuliarmiut, Nugumiut, Qaumauangmiut Nunavik-Nunatsiavuti murded Nunavik Inuttitut, Nunavimmiutitut, Nunavimiut ; ingl.Nunavik dialect, Arctic Quebec Inuit ). ᑰᑦᔪᐊᕌᐱᒃ (Kuujjuaraapik/Great Whale River), ᐅᒥᐅᔭᖅ (Umiujaq), ᐃᓄᑦᔪᐊᖅ (Inujjuaq/Inukjuak), ᐳᕕᕐᓂᑐᖅ (Puvirnituq), ᓴᓂᑭᓗᐊᖅ (Sanikiluaq), ᒣᓚᓯᒃᑯᑦ (Mailasikkut/Chisasibi), ᐊᑯᓕᕕᒃ (Akulivik), ᐃᕗᔨᕕᒃ (Ivujivik), ᓴᓪᓗᐃᑦ (Salluit), ᑲᖏᖅᓱᔪᐊᖅ (Kangiqsujuaq), ᖁᐊᖅᑕᖅ (Quaqtaq), ᑲᖏᕐᓱᒃ (Kangirsuk), ᐊᐅᐸᓗᒃ (Aupaluk), ᑕᓯᐅᔭᖅ (Tasiujaq), ᑰᑦᔪᐊᖅ (Kuujjuaq/Fort Chimo), ᑲᖏᖅᓱᐊᓗᑦᔪᐊᖅ (Kangiqsualujjuaq), ᑕᕐᐸᖓᔪᖅ (Tarpangajuq) ja ᑭᓪᓕᓂᖅ (Killiniq/Port Burwell).Tahagmiut või Tarramiut [rahvas] Tarramiutut või Taqramiutut [keel]. Hõimud:Nuvugmiut, Ungavamiut, Tahagmiut Siqinirmiut. Hõimud:Koksoakmiut, Kangiqsualujjuamiut, Kidlinungmiut Itivimiut Qikirtamiut (ingl.Belcher Islands Inuit ) Nunatsiavut Labrador (enda nimiInuttut, Inuttitut, Nunatsiavummiutut, Labradorimiutut ; ingl.Labrador Inuttut, Labrador Inuttitut ). Naini (Nain), Hopedale, Maqûvik (Makkovik), Ukkusitsalik (Davis Inlet), Vaali (Goose Bay–Happy Valley), Nutâk (Nutak), Hebron†, Tikirarsuarusik (Rigolet).Põhja-Nunatsiavut (ingl.Northern Labrador subdialect, Labrador Inuttut (sensu stricto )). Hõimud:Kongithlushuamiut, Chuckbuckmiut, Nunenumiut, Avitumniut Rigolet (ingl.Rigolet subdialect, Rigolet Inuttut ). Hõimud:Aivitumiut, (?) Netcetumiut, (?) Puthlavamiut ainsus kaksus mitmus tähendus ᐃᖃᓗᒃ iqaluk ᐃᖃᓘᒃ iqaluuk ᐃᖃᓗᐃᑦ iqaluit kala ᐃᕐᖑᓯᖅ irngusiq ᐃᕐᖑᓰᒃ irngusiik ᐃᕐᖑᓰᑦ irngusiit tass ᓵ saa ᓵᒃ saak ᓵᑦ saat laud ᑎᑎᕋᐅᑦ titiraut ᑎᑎᕋᐅᑏᒃ titirautiik ᑎᑎᕋᐅᑏᑦ titirautiit sulepea ᐅᑳᓚᐅᑦ uqaalaut ᐅᑳᓚᐅᑏᒃ uqaalautiik ᐅᑳᓚᐅᑏᑦ uqaalautiit telefon
Inuktituti tähestik lühike pikk ladina lühike pikk ladina lühike pikk ladina silbi lõpus ladina ᐃ ᐄ i (ii) ᐅ ᐆ u (uu) ᐊ ᐋ a (aa) ᐦ h ᐱ ᐲ pi ᐳ ᐴ pu ᐸ ᐹ pa ᑉ p ᑎ ᑏ ti ᑐ ᑑ tu ᑕ ᑖ ta ᑦ t ᑭ ᑮ ki ᑯ ᑰ ku ᑲ ᑳ ka ᒃ k ᒋ ᒌ gi ᒍ ᒎ gu ᒐ ᒑ ga ᒡ g ᒥ ᒦ mi ᒧ ᒨ mu ᒪ ᒫ ma ᒻ m ᓂ ᓃ ni ᓄ ᓅ nu ᓇ ᓈ na ᓐ n ᓯ ᓰ si ᓱ ᓲ su ᓴ ᓵ sa ᔅ s ᓕ ᓖ li ᓗ ᓘ lu ᓚ ᓛ la ᓪ l ᔨ ᔩ ji ᔪ ᔫ ju ᔭ ᔮ ja ᔾ j ᕕ ᕖ vi ᕗ ᕘ vu ᕙ ᕚ va ᕝ v ᕆ ᕇ ri ᕈ ᕉ ru ᕋ ᕌ ra ᕐ r ᕿ ᖀ qi ᖁ ᖂ qu ᖃ ᖄ qa ᖅ q ᖏ ᖐ ngi ᖑ ᖒ ngu ᖓ ᖔ nga ᖕ ng ᙱ ᙲ nngi ᙳ ᙴ nngu ᙵ ᙶ nnga ᖖ nng ᖠ ᖡ łi ᖢ ᖣ łu ᖤ ᖥ ła ᖦ ł
