Inari saamid on osasaamidest, kelle põline asuala onInari järve ümbrusesSoomes. Inari saamid on piirkonnapõlisrahvas.
Inari saame eristab teistest saamidestkeel, ajaloolised elatusalad ja rahvariided. Aastal 2008 kõneles kokku 279 inimest Inari saami keelt oma emakeelena.[1] Etnilisi Inari saame on eri hinnangutel 700–900.
Inari saamide põline asuala on olnud Inari järve ümbrus. Ajalooliselt on asuala võinud olla ka suurem. Lõunas kulgeb ajaloolise asuala piirSaariselkä juurestIvalo jõe ülemjooksule, läänesLemmenjokini ja sealtVaskajoki kauduAksujärvi järveni. Loodes kulgeb piirSyysjärvi jaSäytsjärvi kauduIijärvi juurde ja sealt itta ümber Inari järve. Ka praeguse Soome–Norra piirist üle Norra poole pealInari jõe kandis on võimalikult elanud inarinsaame, sellele viitavad kohanimed ja pärimus. Palju Inari saame elab ka väljaspool põlist asuala mujal Soomes ja teistes riikides.[2]
Inari saami keelt on kõneldud ja kõneldakse praeguseInari valla järgmistes külades (soomekeelsed nimed sulgudes):
| Soome-ugri rahvad |
| ||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Samojeedi rahvad |
| ||||||||||