Iluuisutamine onspordiala, kus sportlane või sportlaste paar esitabuiskudel jamuusika saatel kava, mis koosneb kindlaksmääratud tehnilistest ja kunstilistest elementidest, nagu hüpped, piruetid, sammude kombinatsioon ja tõsted.
Iluuisutamises võisteldakse meeste üksiksõidus, naiste üksiksõidus,paarissõidus jajäätantsus. Kaasaegses võistlusformaadis koosneb ala lühikavast ja vabakavast, mille eest antakse punkte eraldi ning mille tulemused liidetakse lõpptulemuseks.
19. sajandi alguses levis Kesk-Euroopas uisutamise harrastamine seltskondliku ajaviitena, kus kogunetiuisuväljakutele sageli pidulikult riietatuna ning uisutati üksinda, paariti või rühmades. 1870. aastatel hakati uisutamisel kasutama muusikat ning kavadesse lisandusid keerukamad hüpped, pöörded ja piruetid.
Rahvusvaheline Uisuliit (International Skating Union, ISU) asutati1892. aastal. 1908. aastal alustas ISU juures tegevust reeglite loomise ja arendamise toimkond, mis aitas kujundada ala ühtseid võistlusreegleid.
1892 – loodi rahvusvaheline iluuisutamisliit Internationale Eislaufvereiningung, hiljem nimetati ümberRahvusvaheliseks Uisuliiduks (ISU; International Skating Union).
Iluuisutamises on kohustuslikeks elementideks hüpped, piruetid, sammud ja spiraalid. Paarissõidus ja jäätantsus on kohustuslikuks elemendiks veel tõsted ja paaristantsus visked.
Hüpete eriliike on kuus:lutz,salchow,flip,toe-loop,rittberger ehkloop jaaxel. Neid eristatakse selle järgi, kuidas hüppele minnakse ning kas äratõuge tehakse uisusaki või -kandiga.
Hüpperingide arv ulatub ühest neljani. Erandiks onaxel. Selle hüppe puhul minnakse hüppele vaadates ette (teistele kõigile minnakse tagurpidi sisse sõites) ja sooritamisel tehakse pool pööret enam kui teistel hüpetel (nt 1,5 või 2,5 jne).
Kaht hüpet järjest nimetatakse hüpete kaskaadiks.
Kui kahe hüppe vahel sooritatakse mõned lisasammud, on tegemist hüppekombinatsiooniga.
Uisuliit asutati28. novembril1921 Eesti Talvespordi Liiduna. Esimeste Eesti iluuisutajatena osalesid 1936. aastal taliolümpiamängudel Garmisch-Partenkirchenis paarissõidus Helene Michelson – Eduard Hiiop, kes olid kokkuvõttes 18. kohal (viimased). PärastTeist maailmasõda tegutses liit Eesti NSV Iluuisutamisföderatsioonina. Eesti Uisuliidu tegevus taastati Eesti NSV Iluuisutamisföderatsiooni õigusjärglasena.
