 | See artikkel räägib paavstist; Pärsia valitsejate kohta vaata lehekülgeHormizd. |
Hormisdas (ladina keeles kaHormisda) olipaavst514–523. Ta oli 52. paavst.
Hormisdas oli "Liber Pontificalise" järgi päritFrosinonest. Ta pärinesaristokraatlikust suguvõsast ja oli Justuse poeg.
Ta oli enneordineerimistabielus, kuid jäileseks. Tal oli poegSilverius, kes sai hiljem paavstiks.
Hormisdas saiSymmachuse ajalülemdiakoniks (kardinaldiakoniks) ja oli aastal502Roomas peetudsinodilnotar. Tema sõber oliEnnodius Paviast.
Hormisdas pühitseti paavstiks20. juulil 514.
Hormisdase ajal jätkusFelix III ajal alanudskismaKonstantinoopoli patriarhiga.
28. detsembril 514 ja12. jaanuaril515 teatasIda-Rooma keiserAnastasius I paavstile soovist likvideerida skisma ja kutsus selleks kokku sinodi Heracleasse.4. aprillil 515 vastas paavst keisri teisele kirjale, kuid esimene kiri jõudisRooma14. mail. Seepeale kutsus Hormisdas8. juulil Roomas kokku sinodi, pidas nõu kuningasTheoderich Suurega ja teatas keisrile delegatsiooni saatmisestKonstantinoopolisse.
Hormisdas saatis1. augustil 515 omalegaadid Ennodiuse Paviast, Fortunatuse Caviast,preester Venantiuse, diakon Vitalise ja notar Hilariuse Konstantinoopolisse koos nõudmistega, et keiser peab oma piiskoppidega tunnustamaKalchedoni kirikukogu ja paavstLeo I otsuseid, piiskopid peavad hukka mõistmanestoriaanid jamonofüsiidid, usuliste vaadete pärasteksiili saadetudvaimulikud tuleb tagasi kutsuda ja nende süüdistusi arutada ningpiiskopid, keda süüdistatakse ortodoksse õpetuse taunimises, tuleb saata Rooma, et nende üle kohut mõistetaks. Delegatsioon ei saavutanud edu, sest keiser ei soovinudAkakiose nime eemaldamistdiptühhonist.
16. juulil516 saatis keiser kaks saadikut taas Rooma, kuid paavst jäi oma põhimõtetele kindlaks. Paavsti toetasid Theoderich jaRooma senat.
Aastal517 saatis Hormisdas pärast konsulteerimist Theoderichiga Konstantinoopolisse uue delegatsiooni, mille koosseisus olid Ennodius ja Peregrinus Misenumist. Keiser soovis esialgu legaadid ära osta ja muul viisil mõjutada neid tegema järeleandmisi, kuid kui see tulemusi ei andnud, saatis nad tagasi Rooma ja saatis11. juulil 517 paavstile kirja, milles kinnitas, et paavst keisrit ei käsuta.
Samal ajal toimusSüürias Kalchedoni õpetuse toetajate tagakiusamine, mille käigus tapeti 350munka ja põletati maha mitukloostrit. Mungad saatsid paavstile läkituse, millele paavst vastas, et nad peavad vaatamata tagakiusamisele jääma kindlaks Kalchedoni tunnustamisele.
Pärast keiser Anastasius I surma kutsus uus keiserJustinus I Kalchedoni kirikukogu tunnustavad vaimulikud eksiilist tagasi, tunnustas Kalchedoni otsuseid ja keelasketseritel tegutseda riigiametites. Keiser saatis paavstile7. septembril518 palve skisma lõpetamiseks.
Pärast konsulteerimist Theoderichiga saatis Hormisdas Konstantinoopolisse uue delegatsiooni, mille koosseisus olidCapua piiskopGermanus,preester Blandus,diakonidDioscorus jaFelix ningnotar Petrus.Suurel Neljapäeval28. märtsil519 likvideeriti skisma nn.Hormisdase vormeliga (libellus), mida tunnustas Konstantinoopoli patriarhJohannes II. Vormel sätestas Kalchedoni kirikukogu otsuste tunnustamist ja Roomat tunnustati piiskopkonnana, kus apostellik usk oli säilinud oma puhtuses. Diptühhonist eemaldati Akakiose ja tema nelja järeltulija nimed ning keisriteZeno ja Anastasius I nimed.
Märtsis521 soostus paavst järele andma Kalchedoni kirikukogu 28. kaanoni tunnustamise osas, mis sätestas Konstantinoopoli patriarhi ameti võrdväärseks paavst ametiga.
Hormisdas leppis 514. aastal viimastevastupaavstLaurentiuse järgijatega.
Aastal517 keeldusid 40Illüüriapiiskoppi kuuletumastThessaloníkivikaarile ja soovisidosadust Roomaga. Pärastskisma lõppemist ei tunnustanud Thessaloníki piiskop Dorotheos sõlmitud lepet ja käristas talle saadetud kokkuleppe koopia puruks. Hormisdas nõudis keisrilt Dorotheose tagandamist. Dorotheos tunnustas aastal520 paavstijurisdiktsiooni oma piiskopkonnas.
Konstantinoopoli patriarhEpiphanios saatis paavstile 4 kirja. Ta saatis paavstile kajuveelidega kaunistatudkarika.
Hormisdas teatas Konstantinoopoli patriarhile, et 3monofüsiitluses süüdistatud piiskoppi, kes kahetsesid omapatte, tuleb määrata tagasi ametisse.
Hormisdas saatis oma valitsemisaja lõpul Konstantinoopolisselegaadiksvaimulik Paulinuse.
Hormisdas suhtus taunivaltteopashiitlusesse, mis519 levisRoomas, kuid ei mõistnud seda ametlikult hukka. Ta hoiatas aastal521Ida Rooma keisritJustinus I-st, et tegu on ohtliku õpetusega, mis interpreteeribpühakirja valesti. Ta nõudis, etKonstantinoopolis järgitakse paavstLeo ITomet jaKalchedoni kirikukogu otsuseid.
Aastal520 teatasid keiser Justinus I jaKonstantinoopoli patriarhEpiphanios paavstileAasias tegutsevatest väikestestmonofüsiitide rühmadest, kuid paavstile soovitatiketseritega olla vähem nõudlik. Paavst kohustas patriarhi jäämakirikuisade õpetusele kindlaks.
Aastal 520 soovisAafrika piiskop Possessor paavstilt arvamust Riezi piiskopiFaustusesemipelagianistlikuteoloogia kohta. Hormisdas ei keelustanud seda, kuid sätestas13. augustil 520, et kirikuisade õpetusele vastav osa tuleb pidada õigeks ja mittevastav osa valeks.
Paavstiga konsulteeris ketserluste üleTournai piiskop Eleutherius.
"Liber Pontificalis" märgib, et paavst ajas Roomast minemamanilased ja lasi nende pühakirjad põletada.
Hormisdas määrasTarragonapiiskopi Johannese jaSevilla piiskopi Sallustiuse paavstlikeksvikaarideksHispaanias.
Ta taastas pealevandaalide kuningaThrasamundi surma 523 vandaalide alal kristlikud piiskopkonnad.
Hormisdas saatisDionysius ExiguusiKonstantinoopolisse, et ta aitaks valmistada ette kreekakaanoni tõlgetladina keelde.
Ida-Rooma keiserJustinus I soovis paavstilt saadaLaurentiuse ja teistepühakutereliikviaid.
Hormisdasordineeris "Liber Pontificalise" järgi 55piiskoppi ja 21 preestrit. Ta ordineerisFoligno piiskopiks Vincentiuse Laodikeast.
Tema ajast on teada 4kardinali, sealhulgas hilisem paavstFelix IV.
"Liber Pontificalise" järgi rajas Hormisdas Albanosse kiriku.
Ta saifrankide kuningaltChlodovech I-lt kullast krooni.
Hormisdaselt on teada üle 80 kirja ja dokumendi, lisaks saadeti talle umbes 60 erinevat dokumenti.
Hormisdas suri6. augustil 523Roomas ja maetiRooma Peetri kirikusse.
Teda austataksekatoliku kirikuspühakuna. Tema mälestuspäev on 6. august.
- Carmelo Capizzi:Sul fallimento di un negoziato di pace ecclesiastica fra il papa Ormisda e l'imperatore Anastasio I (515–517). "Critica Storica" 17, 1980: 23–54.
- Brian Croke:Hormisdas and the late Roman walls of Thessalonika. "Greek, Roman and Byzantine studies" 19, 1978: 251–258.
- Stéphane Gioanni:La contribution épistolaire d'Ennode de Pavie à la primauté pontificale sous le règne des papes Symmaque et Hormisdas. "Mélanges de l'Ecole française de Rome. Moyen Âge" 113, 2001: 245–268.
- Walter Haacke:Die Glaubensformel des Papstes Hormisdas. Roma, 1931.
- J. N. D. Kelly:The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
- Stanisław Koczwara:List papieza Hormizdasa (514–523) do wszystkich biskupów Hiszpanii. "Archiwa, biblioteki i muzea kóscielne" 78, 2002: 65–70.
- Stanisław Koczwara:Paszkwil mnicha Maksencjusza na papieża Hormizdasa jako przykład inwektywy chrześcijańskiej. "Vox patrum" 48, 2005: 215–231.
- Stanisław Koczwara:List papieża Hormizdasa do cesarza Anastazego I. "Vox patrum" 52, 2008: 489–494.
- Liber Pontificalis.
- Celestino Noce:Papa Ormisda. Magistero cura pastorale e impegno ecumenico. Frosinone, 1993.
