Rannikualadel valitsebtroopiline kliima ja vihma sajab palju. Enamik elanikkonnast elab parajama kliimagamägismaal (kõrgus 600–2000 m).Madalikud paiknevad peamiselt rannikualadel ja mägismaadel voolavate suurtejõgedeorgudes. Suur osa Hondurasest on mägine. Kõige kõrgemad tipud asuvad riigi lääne- ja keskosas ning nende näol on tegemistvulkaanidega. Tähtsaimad jõed onUlúa,Patuca jaCoco (piiriks Nicaraguaga), mis kõik suubuvad Kariibi merre. Kõrgeimad mäed onPaulayalas de Agalta (2590 m) jaPico Benito (2451 m).
Honduras ei ole niitööstuslik kui tema naaberriigid ja riigi elanikkond on läänemaailmas üks vaesemaid.Välisabi ja -investeeringud on võimaldanud ehitadatehaseid, kus töödeldaksepõllumajandussaaduseid, valmistatakserummi,toiduõli,tsementi japaberit. Mägedes leidub tohututes kogustes erinevaid metallimaake –hõbedat,tsinki,pliid,kulda. Maapõuevarade kättesaamiseks ja nende töötlemiseks on rajatud maa-alusedkaevandused. Enamik honduralasi peab kas isepõldu või töötab mõnes suuresistanduses, kasvatadesbanaane,kohvi, eksootilisipuuvilju jalilli, mis kõik välismaale müüakse. Kunagi oli Honduras maailma juhtiv banaanitarnija ja see põllumajandussaadus moodustab peaaegu 14% riigi sissetulekust. Enamikus mägipiirkondades pole põllupidamiseks sobilikke maalappe, kuid sealsetelemägijõgedele rajatudhüdroelektriijaamades toodetakse 80% riigielektrienergiast.
PealinnaTegucigalpa asutas põlisrahvas nimegatsingal, mis tähendab hõbedamäge. Linna lähikonnas asus suurhõbeda leiukoht. Kolmsada aastat oli Hondurase pealinnComayagua, 1880. aastal nimetati pealinnaks Tegucigalpa.
.svg)
