AlamsugukondaHomininae kuulub kaks tänapäevast triibust:Hominini jaGorillini. Viimasesse kuuluvadgorillad. Nende kahe triibuse loomise pakkusid1996 välja bioloogidAlan Mann jaMark Weiss, kes soovisid selle abil näidata, missuguses järjekorras tänapäevaste loomarühmade esivanemad üksteisest lahknesid.[1] Kuid esimesena kasutas seda mõistet briti zooloogJohn Edward Gray juba1825.
Inimese ja šimpansi perekond lahknesid 5,4–6,3 miljonit aastat tagasi. Kuid tollal ei eksisteerinud tänapäevaseid perekondi; nende asemel olid olemasinimahvidSahelanthropus tchadensis jaOrrorin tugenensis ning veel pole jõutud üksmeelele selles, kumb neist kahest oli inimeste ja šimpansite eellane. Need kaks olid omavahel ka suhteliselt lähedalt sugulased, nii et tulevikus võib olla vaja ühendada nad samasse perekonda.
Inimeste ja šimpansite esivanemate lahknemisele järgnesid ulatuslikudliigitekke protsessid inimeste eellaste seas, mis olid seotud nende elamaasumisegametsastsavanni. Šimpansite eellaste seas neid protsesse ei toimunud, sest nemad jäid endiselt metsa elama, nende elutingimused ei muutunud. Inimese perekonna tekkeajaks loetakse umbkaudu 4–4,1 miljonit aastat tagasi.
Inimesed ja šimpansid on omavahel geneetiliselt üsna lähedased. Inimese ja šimpansi erinevus on umbes sama suur kuimehe janaise vaheline erinevus.[2]
↑Alan Mann ja Mark Weiss. "Hominoid Phylogeny and Taxonomy: a consideration of the molecular and Fossil Evidence in an Historical Perspective".Molecular Phylogenetics and Evolution. 5. aastakäik, 1. number, lk. 169–181
↑Volker Sommer. "Plädoyer für eine radikale evolutionäre Anthropologie: Menschenaffen wie wir".Biologie in unserer Zeit, number 30 (3/2009), lk. 200