 | See artikkel räägib paavstist; teiste samanimeliste isikute kohta vaata lehekülgeHilarius (täpsustus). |
Hilarius (kaHilarus) olipaavst461–468. Ta oli 46. paavst.
Hilarius oli "Liber Pontificalise" järgi päritSardiiniast. Ta oli Crispinuse poeg.
Hilarius oliLeo I ajaldiakon ja hiljem ülemdiakon. Ta osales paavstilegaadina aastal449Ephesoses toimunudkirikukogul, kuid pidimonofüsiitide eest sealt põgenema ja varjumaevangelist Johannese hauakambris. Ta saatisRoomast kirja Ida-Rooma keisrinna Pulcheriale.
Hilarius valiti paavstiks17. novembril 461 ja pühitseti ametisse samal aastal19. novembril.
Hilarius noomis aastal467Lääne-Rooma keisritAnthemiustRooma Peetri kirikus, sest keisrifavoriidiks olimakedonianistlikke vaateid pooldavPhilotheus.
Hilarius saatis "Liber Pontificalise" järgi idakirikuteledekreedi, milles kohustaspiiskoppe kinni pidamaNikaia I,Ephesose jaKalchedoni kirikukogude otsustest ning paavst Leo I "Tome'ist". Samuti mõistis ta oma kirjas hukkaketserlused.
Hilarius saatis25. jaanuaril462 kirjaArles'imetropoliidileLeontiusele. Samal aastal saadetud teises kirjas kinnitas paavst oma eelkäijate poolt Arles'i metropoliidile antudprivileegid.
Narbonne'i piiskop Rusticus oli määranud oma järeltulijaks ülemdiakon Hermese, keda ei tunnustanud paavst.Läänegootide valitsejaTheodoric II teatas Hilariusele, et paavst kinnitaks Hermese ametisse, kuid paavst nõudis Leontiuselt selgitust.
19. novembril 462 peetudsinodil määrati Hermes Narbonne'i titulaarpiiskopiks. Hilarius kinnitas, et ükskiGallia piiskop ei tohi ilma metropoliidi kirjaliku loata lahkuda omapiiskopkonnast, ta saab apelleerida Arles'i metropoliidile ja kiriku vara ei tohivõõrandada ilma sinodi loata. Samuti pidid Gallia piiskopid kogunema igal aastal Arles'i metropoliidi poolt kokkukutsutavale sinodile. Paavst teatas3. detsembril 462 sinodi otsusest Gallia piiskoppidele.
Hilarius kirjutas10. oktoobril463 Leontiusele seosesVienne'i metropoliidiMamertusega käiva vaidlusega ja nõudis sinodi kokkukutsumist. Mamertus pühitses ametisseDie piiskopi, kuid see piiskopkond kuulus Arles'i mõjusfääri.25. veebruaril464 saatis Hilarius Mamertusele kirja, milles hoiatas teda edaspidi taolistestordinatsioonidest hoidumast, vastasel juhul jäävat ta ilma metropoliidi volitustest. Paavst süüdistas piiskoppi ülbuses ja tõeväänamises. Oma teises kirjas Gallia piiskoppidele toetus Hilarius paavsti vaimulikule ja ilmalikule ülemvõimule.
Hilarius tunnustasEmbruni piiskopkonna õigusi ning ühendasNice jaCimiezi piiskopkonnad.
Aastal465 süüdistasTarragonametropoliit AscaniusCalahorra piiskoppi Silvanustkanoonilise õiguse rikkumises. Tarragona metropoliit nõustusvaimuliku Ireneuse määramisegaBarcelona piiskopiks, kuid paavstilt sooviti selleks kinnitust, sest Ireneus oli juba piiskop teisespiiskopkonnas.
"Liber Pontificalise" järgi16. novembril 465 peetiRoomasSanta Maria Maggiore basiilikas sinod. See oli esimene Rooma sinod, mille päevakord on detailselt teada. Hilarius ei tunnustanud Ireneust Barcelona piiskopina ja kinnitas, et Hispaania aladel pole piiskopi ordineerimine kehtiv kui Tarragona metropoliit seda ei tunnusta. Samuti keelas ta juba ametis olevaid piiskoppe määrata teistesse piiskopkondadesse. Silvanuse poolt määratud piiskoppe tunnustatakse juhul, kui nad olid määratud vakantsetele kohtadele.
Hilarius keelas piiskoppidel määrata endale järeltulijaid.
Ta ordineeris "Liber Pontificalise" järgi 22 piiskoppi, 25presbüterit ja 6 diakonit.
Hilarius lasi "Liber Pontificalise" järgiRoomasLateraani basiilikas ehitada kolmkabelit, millest üks oli pühitsetudevangelist Johannesele, teineRistija Johannesele ja kolmas Jeesuse Pühimale Ristile.
Ta asutas "Liber Pontificalise" järgi RoomaSan Lorenzo fuori le Mura kiriku juurde ühekloostri. Ta lasi rajada kaksraamatukogu ja kaks avalikkusauna.
Hilarius suri28. veebruaril või29. veebruaril 468 Roomas ja maeti "Liber Pontificalise" järgiSan Lorenzo fuori le Mura kirikusse.
Teda austataksekatoliku kirikus jaõigeusu kirikuspühakuna. Tema mälestuspäev on katoliku kirikus 28. veebruar.
.jpg)
