Hiina keel on vanemas kirjanduses sageli arvatudisoleerivate keelte hulka. See tähendab, et erinevaltaglutineerivatest jaflekteerivatest keeltest on sõnad muutumatud (ei esinesõnamuutmist egasõnamoodustust). Isoleerivates keeltes väljendatakse grammatilisi suhteid iseseisvate, grammatilise tähendusega sõnade lisamise teel võisõnajärje abil.
Tegelikult on hiina keeles olemasliitsõnad jatuletised.
Tuletiste tuntumad näited on:
Hiinas hakati praktiliselt alles siis, kui pärastHiina Rahvavabariigi rajamist tuli käibeleladina kirjal põhinev häälikukiripinyin, teadvustamasõnapiire.Hiina kirjas, mis kasutabhiina kirjamärke, sõnapiire ei märgita (nagu eesti keelessõnavahedega): kirjamärkide vaheline kaugus on kogu aeg ühesugune. Ladinakirjalises hiina kirjas propageeritakse Hiina Rahvavabariigis alates1998. aastast sõnadekokkukirjutamist.
Kirjamärk on hiina kirjas üldiseltsilbi esitusgrafeemina. Silp moodustab tavaliseltmorfeemi, kuid enamasti mitte sõna.
Sõnapiiride teadvustamine ja sõna mõiste käibeletulek tõi hiina keeleteaduses 1980. aastate algusest kaasa eraldi tähelepanu pööramisemorfoloogiale. Uuemas kirjanduses koostatakse sageli tuletiste ja liitsõnade liigitusi ning on olemas ka eraldi morfeemisõnastikud.
Hiina keeles puudubtegusõnapööramine janimisõnakäänamine.
Hiina tegusõnadel on hulk sufikseid, mis väljendavadaspekti. Sellised aspektid on näiteks:
- duratiiv: väljendab pidevalt ja ühtlaselt kulgevat tegevust või püsivat seisundit; sufiks-zhe, näiteks:Qiáng shàng guàzhe yī ge páizi. ('Seinal ripub silt.')
- inhoatiiv: väljendab tegevuse algust; sufiks-qilai, näiteks:xiàoqilai ('naerma hakkama'),kūqilai ('nutma hakkama')
- finitiiv: väljendab tegevuse lõppu; sufiks-wan, näiteks:zuowan ('valmis tehtud')
- resultatiiv: väljendab tegevuse edukat tulemust; sufiksid-dao ja-zhu, näiteks:kàndao ('näha saanud olema'),jizhu ('meelde jätnud olema')
Vanema hiina keele morfoloogiline uurimine ja tüpoloogiline iseloomustamine on raske. Juba 3.–5. sajandi puhul on täheldatud üksikute morfeemidedeleksikaliseerumist ja afiksite kujunemist. Sõnatuletuse algust on aga raske jälgida, sestvanahiina kirjakeel kivistuskonfutsiaanliku riigiteooria mõjul ning kõnekeel eemaldus üha enam kirjakeelest. Pealegi pole vanema hiina keele hääldus teada, mistõttu foneetiline rekonstruktsioon on ebakindel.
