Movatterモバイル変換


[0]ホーム

URL:


Mine sisu juurde
Vikipeedia
Otsing

Hiina keel

Allikas: Vikipeedia
Artiklis ei ole piisavaltviiteid.
Palun aita väiteid kontrollida javiiteid lisada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)
"Hiina keel" kirjutatunahiina kirjas (vasakul traditsioonilises kirjas, paremal lihtsustatud kirjas)

Hiina keel (traditsioonilises hiina kirjas 漢語; lihtsustatud hiina kirjas 汉语;pinyinishànyǔ; ka 中文zhōngwén 'hiina kirjakeel') onhiina-tiibeti keelkonda kuuluv keel, mida kõneleb umbes 1,2 miljardit inimest peamiseltHiina Rahvavabariigis,Taiwanil,Singapuris (neis maades on taametlik keel),Malaisias,Indoneesias ja mujal. Tegemist on kõnelejate arvu poolest maailma levinuima keelega.

Variandid

[muuda |muuda lähteteksti]

Hiina keele all mõistetakse enamasti ametlikku keelt, mida Hiina Rahvavabariigis nimetatakse 普通话putonghua.

Hiina keelel on rida murdeid, mida saab jagadapõhjahiina murderühmaks (mandariini keel) ja lõunahiina murderühmadeks. Lõunahiina murded on lähemalvanahiina kirjakeelele, põhjahiina murdedputonghua'le.

Murded on foneetika ja grammatika poolest nii erinevad, et eri murrete kõnelejad (näiteks mõne põhjahiina murde ja mõneKantoni murderühma murde kõneleja) peavad üksteiseks arusaamiseks sageli kasutama kirjamärke võiputonghua'd. Mõnel murdel või murderühmal on miljoneid kõnelejaid. NäiteksShanghai ümbruses kõneldavalWu murderühma murdeid kõneleb emakeelena umbes 77 miljonit inimest (rohkem kuiprantsuse keelt võiitaalia keelt). Paljud keeleteadlased peavad hiina keele murderühmi omaette keelteks (vähemalt kuueks eri keeleks).

Hiina keele murdeerinevused on nii suured, et ühtsest keelest räägitakse üksnes kirjakeele ja kultuurilise ühtsuse tõttu.

Kõige suurema kõnelejate arvuga (umbes 850 miljonit) onpõhjahiina murderühm (北方话,beifanghua,běifānghuà), millel põhineb kaputonghua.

Teised tähtsamad murderühmad ja murded on

Hiina keele nimetused hiina keeles

[muuda |muuda lähteteksti]

Hiina keeles käibib hiina keele kohta mitu nimetust ja mõistet.

Eeskätt kirjutatud keelt nimetatakse 中文 (zhongwen,zhōngwén). Et kirjutamine on murdest enam-vähem sõltumatu, käib selle mõiste alla ka enamik hiina murdeid.

Pigem kõneldava keele kohta kasutatakse nimetust 汉语 (hanyu,hànyǔ), näiteks kontekstis "ma räägin hiina keelt". Et mõistemärk 汉 (han,hàn) tähistabhiinlasi kui etnost (han), käivad selle mõiste alla kõik hiinlaste poolt kõneldavad murded.

Tüpoloogia

[muuda |muuda lähteteksti]

Morfoloogiline tüpoloogia

[muuda |muuda lähteteksti]

Hiina keel on vanemas kirjanduses sageli arvatudisoleerivate keelte hulka. See tähendab, et erinevaltaglutineerivatest jaflekteerivatest keeltest on sõnad muutumatud (ei esinesõnamuutmist egasõnamoodustust). Isoleerivates keeltes väljendatakse grammatilisi suhteid iseseisvate, grammatilise tähendusega sõnade lisamise teel võisõnajärje abil.

Tegelikult on hiina keeles olemasliitsõnad jatuletised.

Tuletiste tuntumad näited on:

Hiinas hakati praktiliselt alles siis, kui pärastHiina Rahvavabariigi rajamist tuli käibeleladina kirjal põhinev häälikukiripinyin, teadvustamasõnapiire.Hiina kirjas, mis kasutabhiina kirjamärke, sõnapiire ei märgita (nagu eesti keelessõnavahedega): kirjamärkide vaheline kaugus on kogu aeg ühesugune. Ladinakirjalises hiina kirjas propageeritakse Hiina Rahvavabariigis alates1998. aastast sõnadekokkukirjutamist.

Kirjamärk on hiina kirjas üldiseltsilbi esitusgrafeemina. Silp moodustab tavaliseltmorfeemi, kuid enamasti mitte sõna.

Sõnapiiride teadvustamine ja sõna mõiste käibeletulek tõi hiina keeleteaduses 1980. aastate algusest kaasa eraldi tähelepanu pööramisemorfoloogiale. Uuemas kirjanduses koostatakse sageli tuletiste ja liitsõnade liigitusi ning on olemas ka eraldi morfeemisõnastikud.

Hiina keeles puudubtegusõnapööramine janimisõnakäänamine.

Hiina tegusõnadel on hulk sufikseid, mis väljendavadaspekti. Sellised aspektid on näiteks:

  • duratiiv: väljendab pidevalt ja ühtlaselt kulgevat tegevust või püsivat seisundit; sufiks-zhe, näiteks:Qiáng shàng guàzhe yī ge páizi. ('Seinal ripub silt.')
  • inhoatiiv: väljendab tegevuse algust; sufiks-qilai, näiteks:xiàoqilai ('naerma hakkama'),kūqilai ('nutma hakkama')
  • finitiiv: väljendab tegevuse lõppu; sufiks-wan, näiteks:zuowan ('valmis tehtud')
  • resultatiiv: väljendab tegevuse edukat tulemust; sufiksid-dao ja-zhu, näiteks:kàndao ('näha saanud olema'),jizhu ('meelde jätnud olema')

Vanema hiina keele morfoloogiline uurimine ja tüpoloogiline iseloomustamine on raske. Juba 3.–5. sajandi puhul on täheldatud üksikute morfeemidedeleksikaliseerumist ja afiksite kujunemist. Sõnatuletuse algust on aga raske jälgida, sestvanahiina kirjakeel kivistuskonfutsiaanliku riigiteooria mõjul ning kõnekeel eemaldus üha enam kirjakeelest. Pealegi pole vanema hiina keele hääldus teada, mistõttu foneetiline rekonstruktsioon on ebakindel.

Fonoloogiline tüpoloogia

[muuda |muuda lähteteksti]

Hiina keel on katoonikeel:helikõrgusel ja selle muutumisel ühe silbi piires on tähendust eristav iseloom.Toonide arv on hiina keele eri variantides erinev. Putonghuas on neli tooni.[1]Šanghai keeles on ainult kaks selgelt väljendunud tooni,Kantoni murderühmas (kõneldakseGuangdongis jaHongkongis) on üheksa tooni,Min Nani murdes kaheksa.

Kiri

[muuda |muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklisHiina kiri

Hiina kiri, mida kasutatakse kõikide hiina keelte kirjutamiseks, on üle 3500 aasta vanune.

Vanahiina kirjakeele sõnastikes sisaldub üle 40 000 kirjamärgi. Keskkoolis õpitakse tundma 5000 märki, lihtsa teksti lugemiseks piisab 3000 märgi tundmisest.

Kiri on alates esimestest säilinud kirjamärkidestShangi dünastia ajast muutunud.

Et kirjamärke ei kasutatud üksnesmõistemärkidena, vaid ka võõrkeelsete (näiteksXiongnu rahva keelsete) nimede ja väljendite transkribeerimiseks, saab teha järeldusi nonde keelte varasema häälduse kohta. Sõnaraamatute ülesehituse, luule rütmi ning hääldust edasiandvate tekstide järgi saab teha järeldusi ka hiina keele varasema häälduse kohta.

Et hiina kiri sobib põhimõtteliselt ka teiste keelte edasiandmiseks, on seda kasutatud ka näitekskitani keele,tšurtšeni keele, mõnetiibeti-birma keele,korea keele jajaapani keele puhul.

Hiinas on peale hiina kirja kasutatud ka teisi kirju. Näiteks onHunani provintsis alates15. sajandist kasutatud naistekirjanüshu.

Peale hiina kirja on niiputonghua kui ka murrete jaoks olemas paljutranskriptsioonisüsteeme. Hiina Rahvavabariigis on ametlikulatinisatsioonina kasutuselHanyu Pinyin.

Mõju teistele keeltele

[muuda |muuda lähteteksti]

Hiina keel on tugevasti mõjutanud mitut Kaug-Ida keelt, mis ei ole tema suguluskeeled, eritikorea,jaapani javietnami keelt. Neil maadel kasutati hiina kirja. Jaapanis ja Lõuna-Koreas kasutatakse hiina kirjamärke oma kirja kõrval tänini.

Tähised

[muuda |muuda lähteteksti]

Hiina keelekeelekood on standardiISO 639-1 järgizh, standardiISO 639-2 järgichi jazho.

Vaata ka

[muuda |muuda lähteteksti]

Viited

[muuda |muuda lähteteksti]
  1. "Arhiivikoopia".Originaali arhiivikoopia seisuga 10. aprill 2016. Vaadatud 8. aprillil 2016.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Kirjandus

[muuda |muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda |muuda lähteteksti]
Hiinakeelne Vikipeedia
Tsitaadid Vikitsitaatides:Hiina keel
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Hiina_keel&oldid=6841901"
Kategooria:
Peidetud kategooriad:

[8]ページ先頭

©2009-2026 Movatter.jp