 | See artikkelvajabtoimetamist.(September 2016) Palun aitaartiklit toimetada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) |
 | Artiklis ei ole piisavaltviiteid.(September 2016) Palun aita väiteid kontrollida javiiteid lisada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) |
Großherzogtum Hessen und bei Rhein 1806–1918 | |
  Lipp Vapp | |
.svg) Hesseni suurhertsogkondSaksa keisririigis | |
| Valitsusvorm | konstitutsiooniline monarhia |
|---|---|
| Osa | Reini Liidu liikmesriik (1806–1813) Saksa Liidu liikmesriik (1815–1866) Põhja-Saksa Liidu liikmesriik (1867–1871) Saksa keisririigi osariik (1871–1918) |
| Pealinn | Darmstadt |
Hesseni ja Reini juures suurhertsogkond (saksa:Großherzogtum Hessen und bei Rhein), või aastatel 1806 kuni 1816Hesseni suurhertsogkond (saksa:Großherzogtum Hessen), oli sõltumatu riik jaSaksa Liidu liikmesriik alates 1806. aastast, kuiHessen-Darmstadti maakrahvkond ülendati suurhertsogkonnaks, milleks see jäi aastani 1918, kui monarhia kukutati. Hessen kaotas oma sõltumatuse, kui see ühines aastal 1871Saksa keisririigiga. Enne 1866. aastat oli selle põhjanaaber endine vennasmaakrahvkond, aastast 1803Hessen-Kasselikuurvürstkond – sel põhjusel oli see riik mõnikord kõnekeelselt tuntud kuiHessen-Darmstadt.
Hessen-Darmstadt oliNapoleoni sõdade ajalReini Liidu liige.Mediatisatsiooniga kiirelt laienedes sai Hessen-Darmstadtist väikeste Saksa riikide, naguKölni kuurvürstkond, sulam. Riigi õiguslik kokkusulamine lõppes 1. oktoobril 1806Ludwig I poolt välja antud dekreediga. Vanad riigikesed kaotati, mis teisendas Hessen-Darmstadti "päruslike kildude mosaiigist tsentraliseeritud absoluutseks monarhiaks".Viini kongressil pidi ta loovutamaVestfaali hertsogkonna, mille oli saanud aastal 1803,Preisi kuningriigile. Kuid Hessen-Darmstadt sai territooriumeReini läänekaldal, sealhulgas olulineMainzi liidukindluse.
Suurhertsogkond võttis oma nimeksHesseni ja Reini juures suurhertsogkond (saksa:Großherzogtum Hessen und bei Rhein) aastal 1816.
Aastal 1867 sai suurhertsogkonna põhjaosa (Ülem-Hessen)Põhja-Saksa Liidu osaks, samas Mainist lõunasse jäävad suurhertsogkonna osad (Starkenburg jaReini Hessen) jäid välja. Aastal 1871 sai sellest Saksa keisririigi osariik. Viimane suurhertsogErnst Ludwig (Suurbritannia kuninganna Victoria lapselaps jaVenemaa keisrinna Aleksandra vend) tõugati trooniltEsimese maailmasõja lõppedes ja riigi nimeks saiHesseni Rahvariik (Volksstaat Hessen).
Pikemalt artiklisHesseni suurhertsogkonna riigiraudteedRiigi killustatud iseloomu tõttu ei arendanud see alustuseks oma enda riigiraudteed, vaid koostas ühiseid raudteeprojekte oma naaberriikidega.
Need olid:
Lisaks julgustas riik arvukalt muid projekte eraomandusesHesseni Ludwigi raudteekompaniiga. Lõpuks, aastal 1876 asutas riik oma kompanii,Hesseni suurhertsogkonna riigiraudteed, mis jätkas raudteevõrgu laiendamist kuni lõpliku liitmiseniPreisi-Hesseni raudteekompaniiga aastal 1897.
Hesseni suurhertsogkond jagunes kolmeks provintsiks:
