Konstantinos Herakleios (kreeka keeles: Κωνσταντῖνος Ἡράκλειος;626 –641/642), pigem tuntuddeminutiivis kuiHeraklonas võiHerakleon (eesti keeles kui Herakleiosekene), vahepeal ka kuiHerakleios II. Ta oliHerakleios I ja Martina poeg. Ta oliBütsantsikeiser638. aastast kuni641. aastani, kuid sisuliselt valitses ta641. aasta veebruarist.
Ta sündis626. aastal sõjakäigu ajal. KunaHerakleios I ja Martina olid lähedased sugulased (keisrinna oli keisri nõbu), siis sündisid nende kaks esimest last puuetega ning neid ei saanud kaasvalitsejatena arvestada.[1]
Ta krooniti1. jaanuaril632. aastal tseesariks ning4. juulil638. aastal augustuseks ning kuulutati koos poolvennaKonstantinosega kaasvalitsejateks. Isa soovi kohaselt oleksid vennad pidanud koos riiki valitsema, kuid kuiHerakleios I11. veebruaril641. aastal suri, kuulutati Konstantinos sisuliselt ainuvalitsejaks ning suhted kahe järeltulijate liini vahel pingestusid. Konstantinos suri25. mail641. aastal kurguverejooksu. Surma põhjusena on kahtlustatud mürgitamist ning kahtlusaluseks oli kasuema Martina. Pärast seda sündmust teravnesid kahe liini vahelised suhted veelgi. Ühe poole moodustasidKonstantinos III pojad ning teise Martina, Herakleios ja tema kaks venda.[1]
Herakleios II ja Martina valitsesid ligikaudu kuus kuud. Valitsemisaja lõpus avalikustasid nende vastased leskkeisrinna kirja, kus oli kirjeldatud plaani tappa Konstantinos III pojad. Pealinnas levisid niikuinii kuuldused, et Martina mürgitas Konstantinos III, ning see kiri põhjustas üleüldise pahameeletormi, mille tagajärjel Herakleios II kukutati. Herakleoni surmast on erinevaid versioone. Ühe järgi tapeti keiser kohe peale kukutamist ning tema ema ja vennad sandistati ja saadeti Rhodose saarele, kus nad hiljem teadmata ajal kas surid või tapeti.[1] Teise versiooni kohaselt saadeti ka kukutatud keiser koos peregaRhodosele ning tema nina lõigati otsast ära. Martinalt võeti tema keel. Igatahes suri keiser ajavahemikus sügis641 kuni talv642.[2]