Kommentaari algust tähistavad Haskellis kakssidekriipsu (--). Näiteks
-– Siin on kommentaar
Kommentaar võib olla eraldi real või rea lõpus.
SarnaseltPythonile eraldatakse Haskellis koodiplokke läbitaandamise. Näiteks funktsiooni keha ei tohi olla funktsiooni nimega samal kaugusel ekraani vasakust servast. Kui taanded pole korralikult vormistatud, siis kuvatakse vastavasisuline veateade ning programmi ei saa käivitada.
Haskellis väärtustatakse kõik avaldisedlaisalt, mis tähendab, et avaldised väärtustatakse ainult siis, kui nende väärtus on tingimata käesoleval arvutuse sammul oluline. Kui aga avaldise väärtus pole hetkel oluline, siis jäetakse väärtustamata avaldis mällu ja vajadusel väärtustatakse hiljem. Haskellis on olemas ka operaator$! (dollarimärk jahüüumärk), mis sunnib agaralt väärtustama. Näiteks deklaratsioonis
eelnevateSumma n = ($!) eelnevateSumma (n – 1) * n
Järgneb Haskellis kirjutatud programm "Hello world" (kõik read peale viimase võib ära jätta):
module Main where main :: IO ()main = putStrLn "Hello world!"
module Main where on programmi päis. See sisaldab võtmesõnamodule, protseduuri nimeMain ja võtmesõnawhere. Ridamain:: IO () määrab funktsioonimain tüübi, mis antud juhul on tüübilevoid vastav protseduuritüüp (IO määrab selle, et tegemist on protseduuritüübiga). KäskputStrLn on lühend väljendist "put String Line", mis sisuliselt tähendab, et väljastataksesõne, millele järgneb reavahetus. Sarnane käsk onputStr, kuid sel juhul jäetakse lõpust ära reavahetus.
Haskellis on olemas loendid ehk "listid". Tühja loendit tähistab[] (nurksulud). Loendi võib moodustada näiteks sisestades[1, 2, 3, 4], mille tulemusel luuakse loend elementidega 1, 2, 3 ja 4. Sama loendi moodustamiseks võib kasutada ka konstruktsiooni1: 2: 3: 4: [], kus elemendid on ühendatudkoolonitega ja viimane on tühja loendi tähis, mis märgib listi lõppu. Seda loendit saab moodustada ka aritmeetilise jada abil: [1 .. 4], kus 1 tähistab esimest elementi ja 4 viimast elementi ning jada samm on vaikimisi 1.
Sõnesid käsitletakse Haskellis ka kuitähemärkide loendeid. Näiteks "Tere, maailm!" on loend, mille elementideks on sellessõnes sisalduvad sümbolid.
Selle tulemusel väljastatakse loend, mille elementideks on arvude 0, 0.5, 1, 1.5, 2, 2.5 ja 3ruudud.x ^ 2 on avaldis jax <- [0, 0.5 .. 3] on generaator. Generaatori parem pool peab alati olema loenditüüpi – näites sisuliselt loend [0, 0.5, 1, 1.5, 2, 2.5, 3].
Muster esitab skeemi, millega ette antud avaldist võrreldakse.[3] Muster esitab vajalikku ehitust. Näiteks, kui oodatav väärtus, mis ette antakse, on mittetühi loend, siis saab näidisegax: xs kontrollida, et etteantavas loendis oleks vähemalt üks element. Kusjuuresx tähistab loendi pead ehk esimest elementi ningxs tähistab loendi saba ehk ülejäänud elemente alates teisest elemendist. Näiteks loendi [5] korral, mis on üheelemendiline, onx väärtuseks 5 jaxs väärtuseks [].
Kohane näidis ilmestamaks loendi ehituse kontrolli oleks järgnev:
ymberPoord xs = let loppu x : xs -- 1) = loppu xs ++ [x] loppu _ -- 2) = [] in loppu xs
ProtseduurymberPoord saab argumendina ette loendi. Kutsutakse väljaloppu argumendiks saadud loendil. Kuna onloppu on defineeritud kaks korda (1) ja2)), siis valitakse näidiste sobitamise teel õige. Esimene näidis1) sobitub mittetühjade loenditega. Teine näidis2) on ainult alakriips ehk jokker, millega sobituvad kõik ette antavad loendid. Näiteks tühja loendi korral sobitamine näidisega1) ebaõnnestub, järelikult täidetakse kood, mis järgneb näidisele2).
Näidise1) sobitumisel kutsutakse rekursiivselt väljaloppu argumendiks olnud loendi sabale, kusjuures argumendiks olnud loendi pea eraldatakse ja lisatakse lõppu. Rekursiivsed pöördumised toimuvad, kuni argumendiks antakse mittetühi loend. Tühja loendi korral väljastatakse algne (protseduurileymberPoord argumendina ette antud) loend.
Kuna Haskellis puuduvad tsüklid, siis nende asemel tuleb kasutada rekursiooni, sageli koos mustrisobitusega.
Ebaõnnestunud arvutuse märgiks on nnbottom, mida tähistatakse tagurpidi T-tähega (⊥).Bottom tekib programmi täitmisaegse vea või lõpmatu arvutuse korral. Kuna see võib juhtuda mistahes funktsiooni puhul, onbottom osa igast tüübist.[4]
Let avaldis võimaldab defineerida hulga lisamuutujaid protseduuri sees. Näiteks
tehe x = let ruut = x * x veerand = x / 4 in ruut + veerand
See funktsioon tagastab etteantud argumendi veerandi jaruudu summa.Let-avaldise puhul on olulised võtmesõnadlet jain ning pärast võtmesõnain peab järgnema avaldis.
See võtab argumendiks arvu ning tagastab selle arvu viiekordsena. Näiteks, kui argumendiks on 6, tagastab see lambdaavaldis arvu 30. Interaktiivses keskkonnas jõuab sama tulemuseni sisestades
(\ x -> 5 * x) 6
Lambdaavaldist alustavkaldkriips sarnaneb kreeka tähestiku tähe lambdaga – sellest tõenäoliselt ka nimi "lambdaavaldis".
Valikuavaldis võrdleb argumenti suurema hulga etteantud näidistega ning neist sobiva leidmisel täidab selle näidise kohta käivad käsud ning järgmiseid näidiseid enam ei võrdle.
faktoriaal n = case compare n 0 of GT -> ($!) faktoriaal (n - 1) * n EQ -> 1 _ -> error "Argument peab olema mittenegatiivne!"
Olulised võtmesõnad oncase jaof. Argumendiks antud arvu võrreldakse nulliga (compare 0 n). Kuin on nullist suurem, siis kutsutakse rekursiivselt sama funktsiooni uuesti välja ühe võrra väiksemal argumendil. Kuin on nulliga võrdne, siis tagastatakse arv 1. Kui argument on negatiivne, siis kuvatakse veateade ("Argument peab olema mittenegatiivne!").
Haskellis on ka vahendidstandardväljundist lugemiseks ning sinna kirjutamiseks. Illustreerimiseks toome järgneva näite:
dialoog = do putStr "Sisesta palun oma nimi: " nimi <- getLine putStrLn ("Tere, " ++ nimi ++ ". Meeldiv tutvuda!")
See funktsioon küsib kasutajalt nime ning tervitab teda seejärel viisakalt nimepidi. Kasutatud on selle funktsiooni koostamiseldo-süntaksit, mis võimaldab kirjeldada mitmeid tegevusi järjest.