Harilik murd (kamurd) on kahetäisarvua jabjagatisena esitatudratsionaalarvu avaldis kujul

${\displaystyle \frac{a}{b}}$ või${\displaystyle a/b,}$

kusb ei ole 0.^[1] Arvua nimetatakse murrulugejaks ja arvub murrunimetajaks. Neid eraldavat joont nimetataksemurrujooneks.

Juhul, kui murru lugeja on nimetajastabsoluutväärtuselt suurem või sellega võrdne (|a|≥|b|), nimetatakse sedaliigmurruks. Kui lugeja on nimetajastabsoluutväärtuselt väikesem (|a|<|b|), siis nimetatakse seda murdulihtmurruks.^[2] Näiteks murrud 7/3, 10/10 ja 23/13 on liigmurrud, kuid murrud 2/3 ja 5/13 on lihtmurrud. Iga liigmurd on esitatavsegaarvuna.

Murdudea/b ningc/dsumma on esitatav murruna

${\displaystyle \frac{a}{b}+\frac{c}{d}=\frac{ad+cb}{bd}.}$

Murdude summa lihtsustub, kui selle nimetajal ja lugejal leidub ühiseidtegureid.

Murdudea/b ningc/dkorrutis on esitatav murruna

${\displaystyle \frac{a}{b}\frac{c}{d}=\frac{ac}{bd}.}$

Murdude korrutis lihtsustub, kui selle nimetajal ja lugejal leidub ühiseidtegureid.

 Pikemalt artiklisMurru laiendamine

Murru lugeja ja nimetaja korrutamine sama nullist erineva arvuga. Vajalik liitmisel, kui nimetajad on erinevad.

 Pikemalt artiklisMurru taandamine

Murru lugeja ja nimetaja jagamine sama nullist erineva arvuga. Seda tehes jääb murru väärtus samaks.

${\displaystyle \frac{2}{4}=\frac{1}{2}}$

Jagasime murru${\displaystyle \frac{2}{4}}$ lugeja ning nimetaja kahega ja saime murru${\displaystyle \frac{1}{2}}$

• Algebraline murd

• Harilik murd, KAE Kool

• Elementaarmatemaatika