| Hardapi piirkond | |
|---|---|
| inglise Hardap Region | |
| Pindala: 109 888 km² | |
Elanikke: 79 507(2011)[1] | |
| Rahvastikutihedus: 0,72 in/km² | |
| Keskus:Mariental | |
 |
Hardapi piirkond onNamiibia1. järgu haldusüksus (piirkond).
Hardapi ringkond piirneb idasBotswanaKgalagadi ringkonna jaLõuna-Aafrika Vabariigis olevaPõhja-Kapimaa provintsi ning läänesAtlandi ookeaniga. Ta piirnebNamiibias loodesErongo, põhjasKhomasi, kirdesOmaheke ja lõunasǁKarasi piirkonnaga.
Piirkond on nime saanudFishi jõel asuvaHardapi veehoidla järgi. EhkkiTsarisbergi juures algav Fishi jõgi on kõikjal Hardapi piirkonnas ajutine jõgi, on veehoidla siiski tema veega täidetud.
Halduskeskus onMariental.
Piirkond jaguneb kuueks valimisringkonnaks.
Poliitiline võim piirkonnas kuulubEdela-Aafrika Rahvaorganisatsioonile (SWAPO).Kuberner on SWAPO liigeKatrina Hanse-Himarwa ja viimastel presidendivalimistel toetas valijate absoluutne enamus (52%) SWAPO kandidaati, praegust presidentiHifikepunye Pohambat.
Namiibia Riiklik Inimõiguste Ühing on kritiseerinud kuberneri Hanse-Himarwat selle eest, et too kuulutas Hardapi piirkonna SWAPO territooriumiks ja kutsus oma toetajaid üles mitte lubama teistel erakondadel piirkonda "sisse tungida".[2]
Piirkonna rannikuala ja läänepoolse osa hõlmabNamibi kõrb. Seal asuvadSossusvlei jaSesriemi kanjon on ühed tähtsaimad Namiibia loodusmälestised. Rannikualal asuvad ka piirkonna kõrgeimad mäed, 2020 m kõrgune Losberg ja 1835 m kõrgune Tsarisberg. Piirkonna idaosas onKalahari kõrb. Kuiva kliima tõttu piirkonnas alalisi jõgesid ei ole.
Hardapi piirkond on Namiibia kõige suurema valgete inimeste osakaaluga piirkond. 80% kohanimedest tulenebsaksa keelest, 15% tulebafrikaani,hollandi võiinglise keelest või kujutab endastliitsõna, mille komponendid pärinevad nendest keeltest.
Namiibia 2001. aasta rahvaloenduse järgi elas Namiibias 68 249 inimest: 33 665 naist ja 34 579 meest ehk 103 meest 100 naise kohta. Rahvastiku tihedus oli 0,6 inimest/km². Igal aastal suurenes rahvastik keskmiselt 3‰, kuid pärast rahvaloendust on rahvaarv tublisti vähenenud.Sündimus oli 3,6 last naise kohta. Iga 1000 elussünni kohta tuli 126 surnultsündi, neist 62 tüdrukut ja 64 poissi.
46% elanikest elas linnalistes asulates. 13% rahvastikust oli alla 5 aasta vana, 23% oli 5–14 aastat vana, 55% 15–59 aastat vana ja 8% vähemalt 60 aastat vana.Vastsündinud lapseoodatav eluiga oli tüdrukutel 53 ja poistel 51 aastat. Alla 15-aastastest lastest oli 4% kaotanud ema, 6% isa ja 1% mõlemad vanemad.
Rahvastik jagunes 15 039leibkonda, mistõttu leibkonna keskmine suurus oli 4,4 inimest. Perekonnapea oli 66% juhtudel mees ja 34% naine. Vähemalt 15-aastastest polnud 54% kunagi abiellunud, 30% olid seaduslikult sõlmitudabielus, 1% traditsiooniliselt sõlmitud abielus, 9% registreerimata kooselus, 2% olidlahutatud või lihtsalt elasid abikaasast lahus ja 4% olidlesed. Elanikkonnast 6% olid puudega, neist 47%pimedad, 19%kurdid, 7%tummad, 10% käepuudega, 28% jalapuudeag ja 6% vaimupuudega.
Enim kõneldavad keeled olid afrikaani keel jadamarate seas kõneldavnama keel (mõlemad 44%). Vähemalt 15-aastastekirjaoskus oli 83%. 6...15-aastastest käis 84% tüdrukutest ja 83% poistest koolis. Vähemalt 15-aastastest olid 9% õpilased, aga 13% polnud kunagi koolis käinud. Tööhõive määr oli 66% ning tööjõuealisest elanikkonnast 64% olid vähemalt 15-aastastest. Ülejäänud vähemalt 15-aastastest 29% olid õpilased, 37% kodused ja 33%pensionil.
Majapidamistest 95 protsendil oli puhasjoogivesi, 77 protsendilraadio, 66 protsendilkäimla, 51 protsendil elektrivalgustus ning 20 protsendilküttepuitu võikivisütt toidu küpsetamiseks. Põhiliseks sissetulekuallikaks oli 61% majapidamistelpalk, 15% elas pensionist, 9% oma talu saadustest, 7%intressidest või muudest rahaülekannetest ja 5% ärist.
Suurim asula onRehoboth.
Hardapi piirkond – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis