Hakitud lehed sobivad toorelt või keedetult suppidesse ja salatitesse. Vene köögis tehakse oblikatest pirukatäidist. Oblikalehtedega saab pehmendada liha ning neid võib kasutadamarinaadidessidruni võiäädika asemel.
Väheses koguses mõjub oblikas verd puhastavalt ja soodustab seedimist.[2] Suure oblikhappe sisalduse tõttu ei sobi hapuoblikasreumat jaartriiti põdevatele inimestele ega pikaajaliseks kasutamiseks.
Hapuoblikas sobib ka aias varjuliste kohtade haljastamiseks. Punasteroodudegaverev oblikas on selleks eriti sobiv.
Juured sisaldavad parkaineid ning neist saadakse punast, lehtedest kollaseid ja rohelisi toone värvi. Hapuoblika lehtede hapu mahlaga saab linastelt ja hõbedast esemetelt ja korvidelt eemaldada rooste-, hallituse- ja tindiplekke.
Vahel muutub niitudel ja põldudel raskesti hävitatavaks umbrohuks. Kui taime on loomade toidus liiga palju, võib esineda mürgistusi.
Vana-Rooma arstid kasutasid oblikalehti vett väljutava vahendina. Eriti hinnatud oli oblikas aga 16. sajandiInglismaal, kuna see oli üks kuningasHenry VIII lemmikuid. Omal kindlal kohal on see taimInglise jaPrantsuse köögis tänapäevani. Juba keskajal panid taimetundjad tähele, et oblikas aitab ära hoidaskorbuuti. Esimesed uusasukad viisid oblikaPõhja-Ameerikasse ja kasvatasid sedaNew Englandi aedades. Sealt levis oblikasKanadasse.[3]
Lapimaal kasutati oblikalehti piima hapendamiseks. Seda taime peeti nii oluliseks, et igakevadise rände teekond valiti nii, et möödutaks võimalikult mitmest oblikate kasvukohast.[4]
- ↑"sonaveeb.ee".Originaali arhiivikoopia seisuga 15. märts 2024. Vaadatud 15. juunil 2022.
- ↑Maitsetaimede leksikon, Tallinn, Maalehe Raamat, 2004
- ↑Maailma toiduainete entsüklopeedia, Tallinn, TEA Kirjastus, 2006
- ↑McVicar, J., Suuri yrttikirja, Helsinki, WSOY, 2004
_Rumex_acetosa_-_Habit.jpg)
