 | See artikkelvajabtoimetamist. Palun aitaartiklit toimetada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) |
.svg)
Hallutsinogeen onnarkootikum, mis muudabtaju ja kutsub esilehallutsinatsioone.
Hallutsinogeenid liigitatakse päritolu järgi looduslikeks ja sünteetilisteks.
Looduslike hallutsinogeenide hulka kuuluvad näiteksmeskaliin (päritpeyote-kaktusest),psilotsibiin (seened),LSA (taevassinine lehtertapp ehkMorning Glory) jpt. Kakanepisaadused võivad põhjustada hallutsinatsioone[1].
Sünteetiliste hallutsinogeenide tuntuim esindaja onLSD. Teistest tuntumatest sünteetilistest hallutsinogeenidest võiks mainidafentsüklidiini (PCP) jaketamiini. Sünteetilistest ainetest arvatakse hallutsinatsioone tekitava toime tõttu selesse rühma aeg-ajalt ka[MDMA]] ja temasarnasedamfetamiini derivaadid.
Hallutsinogeenide toime mõjul ilmnevaid elamusi nimetatakseslängistrip'iks (inglise sõnasttrip 'reis, ränd'). Kui elamused on negatiivse sisuga, kasutatakse väljenditbad trip ('halb reis').Bad trip'i korral on tavalineparanoia, tõesena tunduvad mõtted jälitamisest või tagaajamisest ning ähvardavad hallutsinatsioonid (koletised, ründavad loomad jms).
Hallutsinogeenide poolt tekitatudfüüsiline sõltuvus on tagasihoidliku intensiivsusega (higistamine, käte värisemine). Sagedamini esinebpsüühiline sõltuvus (unehäired, ärevus). Hallutsinogeenid võivad rohkem kui teisednarkootikumid vallandada püsivaidpsüühikahäireid. Näiteks võivad algselt LSD toime all tekkinud elamused jääda püsima ka pärast aine otsese mõju lakkamist – inimesel tekib psühhootiline seisund.
