 | See artikkel räägib välismaal kohanenud vähemusrahvustest; Soome küla kohta vaata artiklitHajala (Soome). |
Hajala[1] ehkdiasporaa (vanakreeka sõnastδιασπορά,latiniseeritultdiaspora – 'laialipuistamine') on mingi enamusrahva hulgas elav laialipillatudvähemusrahvus[2], kes on sinna oma kodumaalt sattunud vabatahtlikult või muudel põhjustel, näiteks kodumaa vallutamisel võõra võimu eest pagedes, riigipiiride muutumisel jne.[3]
Hajalatele on üsna omane säilitadaühtekuuluvustunnet jakultuurilist eneseteadvust[3]. Laialdaselt teada-tuntud hajalad onAafrika diasporaa,Iiri diasporaa,Hiina diasporaa,Itaalia diasporaa,Kreeka diasporaa,Juudi diasporaa,Armeenia diasporaa,Süüria diasporaa jaUkraina diasporaa.
Pikemalt artiklisEesti hajala
Eestlaste diasporaad tekkisid 19. ja 20. sajandil Venemaal, Rootsis, Kanadas, Ameerika Ühendriikides, Brasiilias, Argentinas, Austraalias, Ühendkuningriigis, Saksamaal ja Soomes.[3]Eesti külasid on asutanud enameestlased Georgias,eestlased Ukrainas ning enimeestlased Venemaal. Teise maailmasõja tõttu pagenudväliseestlased on peamiselt kokku tulnud suurlinnades, oluliseltEesti Majades.
- G. Sheffer. Diaspora Politics. At Home Abroad, 2003; R. Mayer. Diaspora. Eine kritische Begriffserklärung, 2005.
