Hailaadsete hulka kuulub 20sugukonda ja veerand tuhatliiki. Nad on levinud kõigis meredes ja ookeanides.Magevees kohatakse neid harva. Nad asustavad nii rannalähedast madalvett kuiavamerd, sealhulgas suuri sügavusi. Mõnel liigil on suurtöönduslik tähtsus.[1]
Haidel on pikk keha, mis ei ole seljalt ja kõhult lamendunud. Kujult meenutab seetorpeedot ja on väga headehüdrodünaamiliste omadustega. Haid on suurepärasedujujad ja sellepärast on nendeuimed hästi arenenud. Sealjuures onõlavöötme parem- ja vasakpoolnetoes selja poolt vaadates lahus.Lõpusepilud asuvadpea külgedel. Mõnel liigil onsilma eesnurgaspilkkile ehk liikuv silmalaug.[1]
Haidel on palju suuri ja teravaidhambaid. Hammaste ehitus on neil mitmekesine ja sugukondi saab selle põhjal eristada. Nendel liikidel, kes toituvad suurtest saakloomadest, on hammastik väga võimas ja kujutab kohutavat relva.[1]
Kõige suuremad haid onvaalhai (kuni 20 m) jahiidhai (kuni 15 m). Need on tänapäeva kõige suuremadkalad. Kõige väiksemad kalad kuuluvadogahailaste jakärphailaste sugukonda ning on vaid 1,5–4 dm pikad.[1]
Kõik haid on loomtoidulised. Enamik neist onröövkalad.Bentosest toituvaid liike on nende seas vähe. Ainult vaalhai ja hiidhai kuuluvadplanktonitoiduliste kalade hulka.[1]
Haide peamisedmeeled onhaistmine javeevibratsiooni tajumineküljejoone abil. Nad võivad eristada väga väikeseid muutusi vee keemilises koostises. Isegi silmaklappide abil pimedaks tehtud haid liikusid viivitamatult oma elukohaks oleva basseini sellesse ossa, kuhu visati saakloomade tükikesi või valati toitainete puhast värvitut ekstrakti. Eriti tugevasti meelitab haisid ligi värskeveri, isegi kui vees on seda tühisel hulgal. Kui basseini lisati vett, milles olid olnud vigastatud või isegi hirmutatud kalad, suurendas seegi haide aktiivsust. Nähtavasti meelitavad haisid ligi ka ainevahetuse saadused, mida erutatud saakloomad vette eritavad. Vee vibratsioon, mida tekitavad saaklooma järsud liigutused, kandub suure kiirusega kaugele ja suurendab otsekohe näljaste haide aktiivsust. Nende faktidega ongi seletatav haide peaaegu silmapilkne ilmumineharpuunitudvaalade juurde, kes verest tühjaks jooksevad, samuti allveeküttimisel tabatud kalade ja oskamatult vees rabeleva ehmunud ujuja juurde. Seevastunägemine on haidel nõrk. Nendesilma eraldusvõime on väike jakolvikeste puudumise tõttu silmavõrkkestas ei suuda nad värvusi eristada.[1]
On teada palju juhtumeid, kus hai on inimest rünnanud ja ta isegi tapnud. Enamik surmajuhtumitest jääbtiigerhai,mõrtsukhai,liivhai javasarhai arvele, kuigi inimest rünnanud on veel paarkümmend hailiiki ja mõned surmajuhtumid jäävad nendegi arvele. Dokumentaalselt on tõestatud 29 liiki haide rünnakud inimesele ja potentsiaalselt ohtlikud on poolsada liiki. Enamik rünnakuid toimubtroopikas, kuid üksikud õnnetusjuhtumid on toimunud kaparasvöötmes 13–18 °C juures. Kallaletungi ohvriks langevad tavaliselt üksinda ujujad.[1]
