Habsburgide monarhia kattis riigina ja hilisema keisririigina territooriumi, mida valitses aastatel 1526 – 1867/1918Habsburgide dünastia nooremAustria haru (1278–1780) ja siis järglasdünastiaHabsburgid-Lotringid (aastast 1780). Keiserlik pealinn oliViin, v.a aastatel 1583–1611, kui see viidiPrahasse. Aastatel 1804–1867 valitsesid HabsburgidAustria keisririiki ja aastatel 1867–1918Austria-Ungarit.
Habsburgide dünastia pea oli tavaliselt kaSaksa-Rooma riigi valitseja aastast 1440 kuniselle lõpetamiseni aastal 1806. Siiski ei langenud kaks asja kokku, kuna Habsburgide keisririik kattis palju maid väljaspool Saksa-Rooma riiki ja mitte kogu Saksa-Rooma riik ei olnudde facto Habsburgide otsese kontrolli all. Mõnes kontekstis võib mõiste "Habsburgide keisririik" viidata ka laiendatud Habsburgide perekonna valdustele, mida kord üksi valitsesKarl V, võiHispaania koloniaalimpeeriumile, mida valitsesidHispaania Habsburgid.
Habsburgide perekond pärinesHabsburgi linnusest tänapäevaŠveitsis ja pärast 1278. aastat asus valitsema Austrias ("Habsburgide pärusvaldused"). Habsburgide perekond kasvas Euroopa tähtsaimaks keiserMaximilian I abielu- ja adopteerimislepingugaEsimesel Viini kongressil aastal 1515 ning sellele järgnenud adopteeritud kuningaLajos II surmaga aastal 1526.
Territooriumi nimed, millest (mõne erandiga) lõpuks sai Austria-Ungari:
Habsburgide monarhia või Austria monarhia (1526–1867): see oli mitteametlik, kuid väga sage nimi – isegi sel ajal. Üksusel ei olnud ametlikku nime. Pange tähele, et tehniliselt võib mõiste "Habsburgide monarhia" viidata ka perioodile 1276–1918, kui Habsburgid valitsesid monarhiat (ertshertsogkond), mille tuumik paiknes tänapäeva Austrias, ja mõiste "Austria monarhia" võib viidata monarhiale, mille tuumik paiknes tänapäeva Austrias 1156–1867, kuid kumbagi mõistet tavaliselt nii ei kasutata.
Austria keisririik (1804–1867): see oli ametlik nimi. Saksa versioon onKaisertum Österreich. Tõlge keisririik viitab territooriumile, mida valitseskeiser.
Austria-Ungari või Austria-Ungari keisririik (1867–1918): see oli ametlik nimi. Mitteametlik populaarne nimi oli Doonau monarhia (saksa keelesDonaumonarchie), samuti sageli kasutati mõistetDoppel-Monarchie ("kaksikmonarhia"), mis tähendas kahte riiki ühe kroonitud pea alluvuses.
Kroonimaad või krooni maad (Kronländer) (1849–1918): see on kõigi Austria keisririigi ja seejärel Austria-Ungari üksikute osade nimi (aastast 1849). Ungari kuningriik (täpsemalt Ungari krooni maad) ei olnud "kroonimaa" pärast Austria-Ungari rajamist aastal 1867, nii et "kroonimaad" muutusid identseks nendega, mida kutsuti kuningriikideks ja maadeks, mis olid esindatud keiserlikus nõukogus (Die im Reichsrate vertretenen Königreiche und Länder).
Keisririigi Ungari osad olid "István Püha Ungari krooni maad" või "István Püha krooni maad" (Länder der Heiligen Stephans Krone). Tšehhi maad olid "Püha Václavi krooni maad" (Länder der Wenzels-Krone).
Väiksemate territooriumide nimed:
Austria maad (Österreichische Länder) või "Austria ertshertsogkonnad" (Erzherzogtümer von Österreich) – maadEnnsi jõe ülem- ja alamjooksul (ober und unter der Enns) (996–1918): See on Austria ertshertsogkonna osade ajalooline nimi, mis moodustavad 12. novembrist 1918 tänapäeva Austria vabariigi (Republik Österreich) (pärast keiser Karl I troonist loobumist). Tänapäeva Austria on poolföderaalne vabariik üheksast osariigist (Bundesländer), mis on: Alam-Austria, Ülam-Austria, Tirool, Steiermark, Salzburg, Kärnten , Vorarlberg ja Burgenland ning pealinn Viin, mis on osariigi staatuses.Burgenland läks Austriale aastal 1921 Ungarilt.Salzburg sai lõpuks Austria osaks aastal 1816 pärast Napoleoni sõdu (enne valitses seda Salzburgi peapiiskop kui suveräänset territooriumi).
Viin, Austria pealinn, sai osariigiks 1. jaanuaril 1922, olles olnud sajandeid Habsburgi monarhide Austria keisririigi residents ja pealinn (Reichshaupt und Residenzstadt Wien). Ajaloolised Ülem- ja Alam-Austria jagati "Austria sealpool Ennsi" ja "Austria siinpool Ennsi" (Ennsi jõgi on Ülem- ja Alam-Austria vahel piiriks). Ülem-Austria suurenes pärast "Baieri pärilussõja" järgsetTěšíni rahu (1779) niinimetatudInnvierteli ("Inni veerandik") võrra, mis varem oli Baieri osa.
Päranduseks saadud maad (Erblande võiErbländer; enamastiÖsterreichische Erblande) või Saksamaa päranduseks saadud maad (Austria monarhias) või Austria päranduseks saadud maad (keskajast – 1849/1918): Kitsamas tähenduses olid need "algupärased" Habsburgide Austria territooriumid, s.o põhiliselt Austria maad jaKrain (aga mitteGaliitsia, Itaalia territooriumid võiAustria Madalmaad). Laiemas mõttes olid kaTšehhi krooni maad (aastast 1526; kindlalt aastast 1620/27) päranduseks saadud maad. Mõiste asendati mõistega "kroonimaad" 1849. aasta märtsi konstitutsiooniga, kuid seda kasutati ka hiljem. Erblande sisaldas ka hulgaliselt väikseid ja pisikesi territooriume, mis olid vürstkonnad, hertsogkonnad või krahvkonnad jne., millest mõni oli nimeliselt osa Habsburgi monarhide valitsejatiitlist, nagu Tirooli krahv (Graf von Tyrol) jne.
Erinevate harude valitsetavaid territooriume muudeti sajandite jooksul, kuid tuum koosnes alati neljast plokist:
Päranduseks saadud maad, mis hõlmasid enamuse tänapäeva Austriast jaSloveeniast, samuti territooriume Kirde-Itaalias ja (enne 1797. aastat) Edela-Saksamaal. Nendele lisati aastal 1779BaieriInnviertel; ning aastal 1803Trento jaBrixeni piiskopkonnad.Napoleoni sõjad põhjustasid segadust, kus paljud osad pärusvaldustest kaotati, kuid kõik need, koos endiseSalzburgi peapiiskopkonnaga, mis varemalt oli aastatel 1805–1809 ajutiselt annekteeritud, saadi 1815. aasta rahulepinguga tagasi, v.a Vorlande. Pärusvaldused sisaldasid:
Järgmisi maid (3–8) on sageli käsitletud koos kuiSise-Austriat.
Tirooli krahvkond (kuigi Trento ja Brixeni piiskopkonnad domineerisid alal, millest sai Lõuna-Tirool enne aastat 1803);
Vorarlberg (tegelikult provintside kogu, mis ühendati alles 19. sajandil);
Vorlande, grupp territooriumeBreisgaus ja mujal Edela-Saksamaal kaotati aastal 1801 (kuigiAlsace'i territooriumid (Sundgau), mis olid selle osa, kaotati juba aastal 1648);
Vorarlberg ja Vorlande grupeeriti sageli kokku kuiKaugem Austria ja seda valitseti enamasti koos Tirooliga.
Enamus Sileesiast vallutatiPreisimaa poolt aastal 1740–1742 ja ülejäänud, mis jäi Habsburgide võimu alla, valitseti kuiÜlem- ja Alam-Sileesia hertsogkond (Austria Sileesia).
Ungari kuningriik – keskaegne Ungari kuningriik kaotas umbes kaks kolmandikku oma endisest territooriumistOsmanite riigile jaTransilvaania vürstidele, samas Habsburgid piirdusid endise kuningriigi riismetega läänes ja põhjas, mida siis kutsutiKuninglikuks Ungariks. Aastal 1699,Türgi-Austria sõdade lõppedes, läksid enamik territooriume, mis olid endise keskaegse Ungari kuningriigi osad, Austria võimu alla, mõned siiski aastal 1718 (mõned territooriumid, mis olid keskaegse kuningriigi osad, eriti need, mis asusid Sava ja Doonau jõest lõunas, jäidOsmanite riigile).
Europa regina, mis sümboliseerib Habsburgide-domineeritavat Euroopat
Ajaloo jooksul olid muud maad mõnikord Austria Habsburgide võimu all (mõned nendest territooriumidest olidsecundogeniturid, s.o neid valitsesid Habsburgide dünastia teised liinid):
Mõne territooriumi piirid erinesid esitatud ajavahemikel ja teisi valitsesid alluvad (secundogenitur) Habsburgide liinid. Habsburgid kandsid kaSaksa-Rooma keisri tiitlit aastatel 1438–1740, ning taas aastatel 1745–1806.
Habsburgide valdused ei moodustanud mitte kunagi tegelikult ühtset riiki – iga provintsi valitseti vastavalt selle kindlatele tavadele. 17. sajandi keskpaigani ei pruukinud kõiki provintse valitseda isegi sama isik – perekonna nooremad liikmed valitsesid sageli pärusvalduste osi kui isiklikku elatisvara. Tõsised tsentraliseerimise katsed algasidMaria Theresia ja eriti tema pojaJoseph II ajal 18. sajandi lõpus, kuid paljudest neist loobuti seoses suurenenud vastupanuga Josephi palju radikaalsematele reformipüüetele, kuigi ettevaatlikum tsentraliseerimise poliitika jätkus revolutsioonide ajastul ja sellele järgnenud pikalMetternichiajastul.
Isegi suurem tsentraliseerimise püüe algas aastal 1849 pärast1848. aasta revolutsioonide mahasurumist. Esmakordselt püüdsid ministrid muuta monarhiat Viinist valitsetavaks bürokraatlikuks tsentraliseeritud riigiks. Eelkõige Ungari kuningriik lakkas olemast eraldi üksus, olles jagatud mitmeks piirkonnaks. Pärast Habsburgide kaotust 1859. ja 1866. aasta sõdades sellest poliitikast loobuti ja pärast mitut aastat eksperimenteerimist 1860. aastate alguses jõuti kuulsaAustria-Ungari kompromissini, millega loodi niinimetatudAustria-Ungari kaksikmonarhia. Selles süsteemis anti Ungari kuningriigile suveräänsus ja parlament, ainult personaaluniooni ning ühise välis- ja sõjanduspoliitikaga, mis ühendas seda teiste Habsburgide maadega. Kuigi Habsburgide mitte-ungari maade kohta öeldakse sageli, kuid ekslikult "Austria", nad said oma keskse parlamendi (Reichsrat) ja ministeeriumid, samuti ametliku nime – "Keiserlikus Nõukogus Esindatud Kuningriigid ja Maad" – näis, et nad jäid millegiks vähemaks, kui tõeliselt ühtne riik. Kui Bosnia ja Hertsegoviina annekteeriti (pärast pikka aega okupeerimist ja administreerimist), ei liidendatud neid monarhia kummagi poolega. Selle asemel valitseti neid ühise rahandusministriga.
Austria-Ungari kukkus kokku mitmete lahendamata rahvusprobleemide raskuse all, mis süvenesid seoses kaotusegaEsimeses maailmasõjas. Järgnenud rahulepinguga loovutati olulisi territooriumeRumeeniale jaItaaliale, loodi uued Austria (pärusvalduste Saksa-Austria territooriumid) jaUngari (vana kuningriigi Ungari tuumik) vabariigid ning ülejäänud monarhia territoorium jagati uute riikidePoola,Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriigi (hilisem Jugoslaavia) jaTšehhoslovakkia vahel.
Habsburgide territooriumid väljaspool Habsburgide monarhiat
Habsburgide monarhiat ei tohiks segamini ajada mitmete teiste territooriumidega, mida valitsesid eri aegadel Habsburgide dünastia liikmed. Habsburgide vanem Hispaania liin valitsesHispaania ja mitmete teiste territooriumide üle aastast 1516 kuni hääbumiseni aastal 1700. Noorem liin valitsesToscana üle aastatel 1765 –1801 nimg taas aastatel 1814–1859. Toscanast väljaaetuna valitses see liin Salzburgis aastatel 1803–1805 jaWürzburgis aastatel 1805–1814. Veel üks liin valitsesKaugemat Austriat aastatel 1803–1805 jaModenat aastatel 1814–1859, samasNapoleoni teine naine ja Austria keisri Franzi tütarMarie Louise valitsesParma hertsogkonda aastatel 1814–1847. KaTeist Mehhiko keisririiki valitses aastatel 1863–1867 keiserFranz Joseph I vendMaximiliano.
