See artikkel räägib ööpäeva osast teaduslikus käsituses; rahvakeeles mõeldakse hämariku all peamiselteha; Mare Mikofi skulptuuri kohta vaata artiklitHämarik (skulptuur); tudengisatelliidi kohta vaataHämarik; endise ajakirja kohta vaata artiklitAgu (ajakiri); eesnime kohta vaataAgu (eesnimi)
Eristatakse kaht hämarikku:koit on hommikul enne päikesetõusu ningeha ehkvidevik on õhtul pärastpäikeseloojangut.
Rahvusvaheliselt tuntakse kolme hämarikku:
tsiviilhämarik on kui päike on 0 kuni 6 kraadi allpool silmapiiri
nautiline hämarik on kui päike on 7 kuni 12 kraadi allpool silmapiiri
astronoomiline hämarik on kui päike on 13 kuni 18 kraadi allpool silmapiiri.
Kui päike on allpool silmapiiri rohkem kui 18 kraadi, siis onöö ehkpimedus.
Suurtel geograafilistel laiustel ei lange päike suvel isegi mitte öösiti silmapiirist väga palju allapoole. Suvel valitsebEestiski öö otsa hämarik. Niisuguseid öid nimetataksevalgeteks öödeks.
Marsil kestab hämarik kauem kui Maal: kuni paar tundi enne päikesetõusu ja pärast päikeseloojangut. Selle põhjuseks on asjaolu, et kõrgel atmosfääris olevtolm peegeldab valgust planeedi ööpoolele. Midagi sarnast on näha Maal pärast suurivulkaanipurskeid, kui õhus on samuti palju tolmu javulkaanilist tuhka.
