Gustav IV Adolf (1. november1778 –7. veebruar1837) oliRootsi kuningas1792–1809.
Ta oli kuningasGustav III poeg. Kuni1796. aastani oli regendiks Gustav IV onu, printsKarl.
Rootsis kehtis endiseltabsoluutne monarhia ning kuningas püüdis seda kasutadaPrantsuse revolutsiooni mõjude tõkestamiseks. Vastasseis Prantsusmaaga viis Rootsi aga lõpuks katastroofini. Sõjas Prantsusmaaga kaotas Rootsi1805–1807 oma valdusedEes-Pommeris jaRügeni.
Samal aastal sõlmisidPrantsusmaa keiserNapoleon I jaVenemaa keiserAleksander ITilsiti rahu ning sisuliselt jagasidEuroopa omavahel. Nii saiVenemaa täiesti vabad käed Rootsi osas, keda ta1808–1809 sõjas lõi. Gustav IV kaotasSoome ning õige pea ka trooni. Ta oli alustanud ettevalmistusi kättemaksusõjaks Venemaa vastu, ent see tekitas aadliopositsiooni, mis sundis teda29. märtsil 1809 troonist loobuma.
Ta püüdis tagada trooni minekut oma pojale, entRiksdag otsustas selle anda prints Karlile, kellest sai kuningas Karl XIII, ning Gustavi ja tema järglased troonipärimisõigusest ilma jätta. Sama aasta detsembris saadeti Gustav koos perega Rootsist välja. Aastal1812 tema abielu lahutati. Ta elas tükk aegaSaksamaal, kuid suri üksildusesŠveitsi hotellis kolonel Gustafssoni nime all. KuningasOskar II valitsusajal maeti ta säilmed ümber Rootsi.
1797. aastal abiellus Gustav IV AdolfBadeni Fredericaga, kellega sai viis last.1812. aastal abielu lahutati ning kuni surmani oli kuningal mitmeid armukesi.
| Eelnev Gustav III | Rootsi kuningas 1792–1809 | Järgnev Karl XIII |
