 | See artikkelvajabtoimetamist.(Detsember 2020) Palun aitaartiklit toimetada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) |
 | Artiklis puuduvadviited.(Detsember 2020) Palun aitaartiklit täiendada, lisades sobivaid viiteid. |
| Großache | |
|---|---|
 Tiroler AchenEntenlochklammis | |
| Lähe | Thurni mäekuru,Pinzgau,Salzburgi liidumaa |
| Suubub | Chiemsee |
| Valgla maad | Austria (Kitzbüheli ringkond,Tirool) jaSaksamaa (Traunsteini kreis, Baieri) |
| Valgla pindala | 604 km² |
| Pikkus | 79 km |
| Vooluhulk | 35,5 m³/s (11,8 m³/s ... 342 m³/s) |
| Parempoolsed lisajõed | Fieberbrunner Ache,Kohlenbach, WeißenbachWalchseest |
| Vasakpoolsed lisajõed | Reither Ache,Schwarzlofer |
Großache on 79 km pikk jõgiAustriaTirooli liidumaa idaosas jaBaieriChiemgau piirkonnas.
Jõgi on tuntud nelja erineva nimega, igaühte kasutatakse erineval jõelõigul: Kitzbüheli kohal on seeJochberger Ache, Kitzbühelist Sankt Johann in Tirolini on see tuntud kuiKitzbüheler Ache, keskjooksul on seeGroßache, nime kasutatakse ka kogu Austria lõigul, ning selle alamjooksul Saksamaal on seeTiroler Achen. Jõgi saab alguseThurni mäekurustSalzburgi liidumaa territooriumil, jõuab Tirooli piirile vaid 400 m järel ja Saksamaa piirile 55 km järel, suubudes 24 km hiljemGrabenstätti juuresChiemsee järve.
Großache ei ole ainus jõgi, mille nimi muutub the kahe samakeelse riigi piiril. Jõe Austria nime erim onGroße Ache; Baieri lõigul on see kaTiroler Ache. SõnaAchen ei ole mitmuse vorm, vaidbaieri murde omapära. Kasutatakse ka nimeKössener Ache.
Paljudes väljaannetes, isegi tõsisemates, on Austria jõelõigu pikkus paljudel kaartidel sageli ekslikult märgitud 48 km-ni, Salzburgi provintsides puudub jõe algus. Ametlikul Austria 1:200 000 mõõtkavas kaardil, on jõe kõrgeim osa Trattenbach, mis on pikem ja ka suurema vooluhulgaga, kui jõe nominaalne peavool.
Jochberger Ache nominaalne läte asub kõrgusel 1270 m üle merepinnaThurni mäekurul. Mõni selle varane lisajõgi on siiski suurem ja suurema vooluhulgaga. Kõige olulisem on Trattenbach, mis algab nirena kõrgesttsirkusorust umbes 1900 m üle merepinna Zweitausenderi ja Rossgruberkogeli mägede vaheltKleiner Rettensteinist lõunas ja mida toidavad enne Jochberger Achega ühinemist mitmed teised ojad.
Jochberger Ache ja Kitzbüheler Ache orge ümbritsevadKitzbüheli Alpid. Tipud külgorgude lõpus on kõrgustega kuni 2363 m üle merepinna (Geißstein), Kitzbüheli ümbruses on nad alla 2000 m. Großache moodustabKaiseri mägede idapiiri. Varsti pärast Sankt Johann in Tirolit, ikka veelLeukentali orus, asuvadKirchdorf in Tiroli jaErpfendorfi külad. Kösseni vahel, mis asubInni orgu avanevas ida-läänesuunalises Kaiserwinkli orus, ja Baieri orusSchlechingi lähedal läbistab jõgiChiemgau Alpid kitsas Entenlochi kuristikus.Grassau lähedal jõuab Tiroler AchenBaieri Eel-Alpidesse.
Tiroler Achen suubub lõpuks Chiemsee järve ja kuulub sealtAlzi jõe kauduInni parempoolsesse jõesüsteemi, jaDoonau, mille veed jõuavad lõpuks Musta merre. Selle peamised lisajõed, peale eelpoolnimetatute, on Kitzbühler, Fieberbrunner jaReither Ache, veidi enne KössenitSchwarzloferReit im Winklist ning Kössenis Kohlenbach ja WeißenbachWalchsee järvest.
Suurenenud asustus Leukeni ja Acheni orgudes (Ache madalamates orgudes) on 1960. aastatest alates põhjustanud Tiroler Acheni ja seega ka Chiemsee reoveega reostamist. 1970. aastatel hinnati selle vee kvaliteeti 'kriitiliseks'. Ainult jõeäärsete asulate varustamine korralike kanalisatsioonisüsteemidega ja tänapäevaste reoveepuhastitega, näiteks Kössenis ja Grassaus (Acheni oru reoveetööd), võiks jõe reostust oluliselt vähendada.
Looduskaitsealaks on määratud jõedelta piirkond, kus see suubub Chiemseesse.
Aastatel 1996–2001 renoveeriti GroßachetKirchdorf in Tiroli piirkonnas Kirchdorfi üleujutuskaitseprojekti raames. See saavutati jõesängi süvendamise ja kallaste laiendamise teel suurema kuivendusmahu saamiseks. Saja-aastase üleujutusohutuse tagamiseks langetati jõesängi 1,8 m võrra 6,5 km ulatuses ja ristlõige laienes keskmiselt 60–100 m. Üleujutusalal eraldati üleujutuste kinnipidamiseks 20 ha suurune ala. Lisaks üleujutuste kaitsele on see uuenduslik strateegia toonud täiendavaid eeliseid looduskaitse ja inimeste vaba aja veetmise näol.