Gregorius XVI valiti paavstiksküünlapäeval, 2. veebruarihommikul 1831 RoomasQuirinali palees, pühitseti kardinalBartolomeo Pacca pooltpiiskopiks ja krooniti 6. veebruaril kardinalGiuseppe Albani poolt. Ta võttis nimeGregorius XV järgi. Gregorius XVI oli viimane paavst, kes polnud paavstiks valimise hetkel piiskop. Hiljem on regulaarvaimulikest paavstiks valitudFranciscus.
14. detsembrist 1830 2. veebruarini 1831 toimunud konklaavil osales 45 kardinali. See oli pikim konklaav pärast 1799–1800 toimunud konklaavi, kus valiti Pius VII. Hiljem pole ükski konklaav nii kaua kestnud. Sellel konklaavil oli suurimaks soosikuks kardinalGiacomo Giustiniani, kuid tema vastu esitas kardinalJuan Francisco Marco y Catalán Hispaania kuningaFernando VII nimelveto. Gregorius XVI valiti paavstiks 31 häälega 83 hääletusvoorusZelanti fraktsiooni toetusel. Ta jäi viimaseks Zelanti fraktsiooni paavstiks.
7. augustil 1831 avaldatudbullas "Sollicitudo ecclesiarum" rõhutas Gregorius XVI riigikorra muutumise korral õiglase vahendamise tähtsust endise ja uue liidriga.
Püha Tool rajas tema ajal välisesindused 17. detsembril 1832Iraagis, 1834Kreekas ja 28. mail 1839Egiptuses.
Gregorius XVI saatis 1832 hilisema Austria keisriFerdinand I abikaasale Marie-Annelekuldroosi.[1]
Püha Tool sõlmis 1834konkordaadi Mõlema Sitsiilia kuningriigiga.
Gregorius XVI taunis 17. mail 1835 avaldatudentsüklikas "Commissum divinitus" 21. jaanuaril 1834Aargau kantonis asuvas Badenis tunnustatud otsust, millega vabastati Šveitsi katoliiklased paavsti autoriteedi alt.
Püha Tool sõlmis 1841 konkordaadi Savoiaga.
Gregorius XVI kohustas 15. oktoobril 1844 Iiri vaimulikkonda hoiduma poliitilisest tegevusest.
Gregorius XVI ajal jätkus PreisimaagaPius VIII ajal alanud vaidluskatoliiklaste jaluterlaste segaabielude õigsuse üle. 27. märtsil 1832 ja 12. septembril 1834 kinnitas Gregorius XVI Pius VIII otsust selliste abielude kohta. Preisimaa võimud ei tunnustanud paavsti otsuseid, kuid Kölni peapiiskopClemens August Droste zu Vischering otsustas paavsti otsuseid järgida ja arreteeriti 20. novembril 1837. 12. detsembril 1837 protesteeris paavst peapiiskopi vangistamise üle. 1838 järgis paavsti otsust Gniezno peapiiskopMartin von Dunin, kellele paavst avaldas 13. septembril 1838 tunnustust. Droste vabastati 1839 ja 1841 saavutati kokkulepe taoliste abielude sõlmimise osas. 1840 pidi paavsti nõudel sama probleemi pärast tagasi astumaBreslau piiskopLeopold von Sedlnitzki.[2]
Gregorius XVI taunis Hispaaniaregendi Maria Cristina teostatud radikaalset religioonipoliitikat, mille järgi peatati 1835 Hispaanias ordude tegevus, konfiskeeritipreestrite tulud ja 22 piiskopkonnas ei määratud piiskoppe. Kirikureformi teostamiseks moodustatud komitee etteotsa määrati väga liberaalsete vaadetega preester. 1840 otsustati Hispaanias ametist tagandada kõik piiskopid.
Kui kuningannaMaria II taastas Portugalis oma võimu, saatis tanuntsiuseLissabonist minema ja katkestas diplomaatilised suhtedPüha Tooliga. Portugalis tühistati kiriklikud privileegid, peatati ordude tegevus ja kuningasMiguel I poolt määratud piiskoppide jurisdiktsioon tunnistati kehtetuks. Kui Gregorius XVI protesteeris Maria II tegevuse vastu, rakendati Portugalis vaimulike vastu karmimaid meetmeid. Gregorius XVI saatis 1842 kuningannale kuldroosi. Paavst saatis 1843 laiali Lissabonikatedraalikapiitli.
Gregorius XVI taunis Venemaa karme meetmeidruteenlaste represseerimisel, mille käigus küüditati 160 preestritSiberisse,Minskibasiliaaninunnad saadetisunnitööle ja hulk piiskoppe vangistati. Kui Venemaa keiserNikolai I külastas 1845 Roomat, protesteeris Gregorius XVI Venemaa võimude tegevuse vastu.
Osalt Vene võimude soovil ja edasise verevalamise vältimiseks 9. juunil 1832 avaldatud entsüklikas "Cum primum" mõistis Gregorius XVI hukka 1830–1831 toimunudpoolakate ülestõusu ja kohustas poolakaid kuuletuma legitiimsele valitsejale – Vene võimule.
Gregorius XVI keelustas Kirikuriigisraudteede ehitamise jagaasilaternate kasutamise, kuid ta soosisaurulaevade kasutamist.
Mais 1831 otsustasid Austria, Preisimaa, Venemaa, Prantsusmaa jaSuurbritannia esindajad Roomas, et Kirikuriigis tuleb läbi viia olulised reformid. Gregorius XVI nõustus teostama mitmeid reforme, kuid ta ei soostunud esinduskogu valimisega egaaadlikest koosneva esinduskogu moodustamisega. 5. juulil, 5. oktoobril ja 21. novembril 1831 teostatud administratiivreformiga ja kohtureformiga moodustati kolm kohtuinstantsi. 1835 teostas Gregorius XVI rahareformi, mille järgi 1skuudo võrdus 100baiocchiga, 1 baiocchi võrdus 5quattriniga.
Augustistoktoobrini 1841 tegi Gregorius XVI riigisisese visiidi, mille käigus ta külastasUmbriat,Loretot, Anconat,Fabrianot,Assisit,Viterbot jaOrvietot. 1843 toimusid Romagnas ja Umbrias mässud, kuhu kardinalidLuigi Vannicelli Casoni jaFrancesco Saverio Massimo saadeti taastama korda.Septembris 1845 puhkes mässRiminis.
Gregorius XVI ajal rajatiMonte Catillotunnel, et vältidaTivolisüleujutusi. Roomas rajatistatistikabüroo. Tema ajal avati Roomas mitmed varjupaigad ja avalikudsaunad.
- "Commissum divinitus" 17. mai 1835
- "Cum primum" 9. juuni 1832
- "Inter praecipuas" 8. mai 1844
- "Mirari vos" 15. august 1832
- "Probe nostis" 18. september 1840
- "Quas vestro" 30. aprill 1841
- "Quo gravioar" 4. oktoober 1833
- "Singulari nos" 25. juuni 1834
- "Summo iugiter" 27. mai 1832
3. detsembril 1839 avaldatud kirjas "In supremo" mõistis Gregorius XVI hukkaorjanduse jaorjakaubanduse, kui kristlase jaoks vääritu tegevuse.[11]
12. novembril 1845 tunnustas Gregorius XVI kohaliku päritolu vaimulike kasutamist misjonitööl.
- 26. aprill 1831 IirimaalGalway piiskopkond
- 9. september 1831Korea apostellikvikariaat
- 8. märts 1833 USAsDetroiti piiskopkond
- 1834Austraalia apostellik vikariaat
- 1834 ühendasItaaliasLanciano jaOrtona piiskopkonnad
- 1834IndiasBengali apsotellik vikariaat
- 1834SaksamaalAnhalti apostellik vikariaat
- 6. mai 1834 USAs Vincennesi piiskopkond
- 27. mai 1834BelgiasBrugge piiskopkond
- 19. september 1834Argentinas San Juan de Cuyo piiskopkond
- 3. detsember 1834Sri LankasTseiloni piiskopkond
- 1835Lääne-Okeaania apostellik vikariaat
- 25. september 1835Colombias Nueva Pamplona piiskopkond
- 4. märtsil 1836 ühendas Itaalias Giovinazzo, Molfetta ja Terlizzi piiskopkonnad
- 13. mai 1836KanadasMontréali piiskopkond
- 10. jaanuar 1837Jamaica apostellik vikariaat
- 12. aprill 1837Briti Guayana apostellik vikariaat
- 28. juuli 1837 USAs Dubuque'i,Natchezi jaNashville'i piiskopkonnad
- 29. jaanuar 1838EcuadorisGuayaquili piiskopkond
- 10. august 1838AlžeeriasAlžiiri piiskopkond
- 1839Texase apostellik prefektuur
- 1839EtioopiasAbessiinia apostellikprefektuur
- 18. mai 1839 Egiptuses Heliopolise apostellik vikariaat
- 3. september 1839Hiinas Põhja-Shandongi apostellik vikariaat
- 1840 reorganiseeris katoliku kirikuInglismaal
- 1840Mongoolia apostellik vikariaat
- 27. aprill 1840MehhikosCalifornia (Two Californias) piiskopkond
- 21. mai 1840Tšiilis Santiago de Chile peapiiskopkond
- 2. juuni 1840Luksemburgi apostellik vikariaat
- 1. juuli 1840 Tšiilis La Serena ja San Carlos de Ancudi piiskopkonnad
- 28. august 1840 HiinasYunnani apostellik vikariaat
- 1841Madagaskari apostellik prefektuur
- 3. aprill 1841IndoneesiasBataavia apostellik vikariaat
- 22. aprill 1841 HiinasHongkongi apostellik prefektuur
- 10. juuli 1841 Texase apostellik vikariaat
- 1. oktoober 1841 PrantsusmaalCambrai peapiiskopkond
- 25. november 1841 Itaalias Poggio Mirteto piiskopkond
- 17. detsember 1841 KanadasToronto piiskopkond
- 1842Uus-Meremaa apostellik vikariaat
- 1842 TürgisMaraşi piiskopkond
- 22. jaanuar 1842AafrikasGuinea jaSenegambia apostellik prefektuur
- 15. veebruar 1842 KanadasHalifaxi piiskopkond
- 5. aprill 1842 AustraaliasSydney piiskopkond,Adelaide jaHobarti apostellikud vikariaadid
- 22. aprill 1842 Austraalias Sydney peapiiskopkond, Adelaide'i ja Hobarti piiskopkonnad
- 23. august 1842 Kesk-Okeaania apostellik vikariaat
- 28. september 1842El Salvadoris San Salvadori piiskopkond
- 30. september 1842 Kanadas Saint Johni piiskopkond
- 1843Tuneesia apostellik vikariaat
- 1843 HiinasPõhja-Henani apostellik vikariaat
- 11. august 1843 USAsPittsburghi piiskopkond
- 28. november 1843 USAsChicago,Hartfordi,Little Rocki jaMilwaukee piiskopkonnad
- 1. detsember 1843 USAsOregoni apostellik vikariaat
- 2. märts 1844Vietnamis Lääne-Cochinchina apostellik vikariaat
- 16. aprill 1844 Kanadas Kirde apostellik vikariaat
- 15. mai 1844 Itaalias Noto piiskopkond
- 20. mai 1844 ItaaliasSiracusa peapiiskopkond
- 25. mai 1844 Itaalias Caltanissetta piiskopkond
- 31. mai 1844 Itaalias Trapani piiskopkond
- 27. juuni 1844 Itaalias Acireale piiskopkond
- 12. juuli 1844 KanadasQuébeci peapiiskopkond
- 22. september 1844 Kanadas Arichati piiskopkond
- 1845 Austraalias Essingtoni ja King George Sounde apostellikud vikariaadid
- 1845 HiinasJiangxi apostellik vikariaat
- 17. veebruar 1845 Sri LankasJaffna apostellik vikariaat
- 6. mai 1845 AustraaliasPerthi piiskopkond
- 27. märts 1846TiibetisLhasa, Vietnamis Lõuna-Tonkini ja HiinasGuizhou apostellikud vikariaadid
- 3. aprill 1846 Kesk-Aafrika apostellik vikariaat
- 1. aprill 1846Jaapani apostellik vikariaat
- 4. mai 1846 Etioopias Galla apostellik vikariaat
- 19. mai 1846 IndiasMadurai apostellik vikariaat
Pikemalt artiklisGregorius XVI ametisse nimetatud kardinalid
Gregorius XVI pühitseskardinaliks 75 isikut 26konsistooriumil. Tema ajal sai kardinaliks hilisem paavstPius IX. Lisaks itaallaste said kardinalideks 4 prantslast, 2 portugallast, 1 austerlane, 1 belglane ja 1 inglane. Seni polnud ükski paavst pidanud kardinalide pühitsemiseks nii arvukalt konsistooriume. Hiljem on veel rohkem konsistooriume pidanudLeo XIII. Gregorius XVI pühitses 35 kardinaliin pectore, kuid jättis avaldamata 6 kardinali, keda ta pühitsesin pectore.
Gregorius XVI rajas 8. juunil 1839 Santi Andrea e Gregorio al Monte Celiotitulaarkiriku San Eusebio titulaarkiriku asemele. 25. novembril 1841 laiendas ta Sabina kardinalpiiskopi jurisdiktsiooniFarfa kloostri üle.
Gregorius XVI tervis halvenesroosi tagajärjel tekkinud tüsistuste tõttu 20. mail 1846, ta suri 1. juunil 1846 kell 9.45 hommikul ja maeti 6. juunilRooma Peetri kirikusse.
Gregorius XVI edendasRooma foorumi jakatakombide uurimist. Tema ajal avastati apostelPauluse matmiskoht. Vatikanis rajatietruski jaegiptusemuuseumid ning Lateraanis kristlaste muuseum.
Ta tunnustas 13. septembril 1833Leuveni ülikooli taastamist.
Ta toetas tulekahju tagajärjel kannatada saanud Rooma San Paolo fuori la Mura basiilika ja Assisis asuva maavärina tagajärjel kannatada saanud Santa Maria degli Angioli basiilika taastamist. Ta toetas kaColosseumi renoveerimist.
Ta külastas 1837 Iiri kolleegiumi Roomas ja sulges ajutiselt 1831 poliitiliste olude tõttu Tiberina akadeemia.
Ta asutas 31. oktoobril 1841 Püha Silvesteri ordeni.
Luigi Pichler tegi temastportree jaLuigi Amici püstitas tema hauamonumendi.