Movatterモバイル変換


[0]ホーム

URL:


Mine sisu juurde
Vikipeedia
Otsing

Gregorius XVI

Allikas: Vikipeedia
Gregorius XVI
Gregorius XVI portree (Paul Delaroche, 1844)
SünninimiBartolomeo Alberto Cappellari
Valitsemisaja algus2. veebruar 1831
Valitsemisaja lõpp1. juuni 1846
EelkäijaPius VIII
JäreltulijaPius IX
VanemadGiovanni Battista Cappellari,
Giulia Cesa
Sünnikuupäev18. september 1765
SünnikohtBelluno
Surmakuupäev1. juuni 1846
SurmakohtRooma
MaetudVatikani grotid
Autogramm
Vapp

Gregorius XVI (Bartolomeo Alberto Cappellari,munganaMauro Cappellari;18. september17651. juuni1846) olipaavst aastatel 1831–1846. Ta oli 254. paavst.

Ta sündisBellunosjuristist alamaadliku Giovanni Battista Cappellari ja Giulia Pagani Cesa peres. 23. augustil 1783 siirdus ta vanemate vastuseisust hoolimatabenediktiinikamalduleeslaste ordu San Michele di Muranokloostrisse ja võttis munganimeks Mauro. Ta andis 1786. aastal mungatõotused,ordineeriti 1787. aastalpreestriks ning õpetas seejärel kloostris noorimunki. Cappellari siirdus 1795. aastalRooma, kus elas esmaltPiazza Veneta kandis, seejärel San Gregorio al Celio kloostris.

Cappellari pühendas 1799. aastal ilmunud teose "Il trionfo della Santa Sede" vangistuses viibivalePius VI-le, rõhutades selles teoses paavstiilmeksimatust ja tunnistades paavsti kui ilmaliku võimu kandjat. 4. veebruaril 1801 sai temast üks katoliiklikuakadeemia (Accademia della Religione Cattolica) asutajaid[viide?]. Pärast San Michele kloostri sulgemistPius VII vangistamise järel õpetas Cappellari Muranokolleegiumis ja seejärelPadova kolleegiumis. Talle pakuti kahel korralpiiskopiametit, kuid ta keeldus sellest mõlemal korral.Leo XII määras taPerugia,Camerino,Macerata jaFermoülikoolidevisiitoriks. Cappellari osales 1827. aastalMadalmaade Kuningriigigakonkordaadi sõlmimisel ja 1829. aastalOsmanite riigiga lepingu sõlmimisel.Kardinal Cappellari osales kahelkonklaavil 1829–1831.

Ametid

[muuda |muuda lähteteksti]

Paavstina

[muuda |muuda lähteteksti]

Konklaav 1830–1831

[muuda |muuda lähteteksti]

Gregorius XVI valiti paavstiksküünlapäeval, 2. veebruarihommikul 1831 RoomasQuirinali palees, pühitseti kardinalBartolomeo Pacca pooltpiiskopiks ja krooniti 6. veebruaril kardinalGiuseppe Albani poolt. Ta võttis nimeGregorius XV järgi. Gregorius XVI oli viimane paavst, kes polnud paavstiks valimise hetkel piiskop. Hiljem on regulaarvaimulikest paavstiks valitudFranciscus.

14. detsembrist 1830 2. veebruarini 1831 toimunud konklaavil osales 45 kardinali. See oli pikim konklaav pärast 1799–1800 toimunud konklaavi, kus valiti Pius VII. Hiljem pole ükski konklaav nii kaua kestnud. Sellel konklaavil oli suurimaks soosikuks kardinalGiacomo Giustiniani, kuid tema vastu esitas kardinalJuan Francisco Marco y Catalán Hispaania kuningaFernando VII nimelveto. Gregorius XVI valiti paavstiks 31 häälega 83 hääletusvoorusZelanti fraktsiooni toetusel. Ta jäi viimaseks Zelanti fraktsiooni paavstiks.

Välispoliitilised suhted

[muuda |muuda lähteteksti]

7. augustil 1831 avaldatudbullas "Sollicitudo ecclesiarum" rõhutas Gregorius XVI riigikorra muutumise korral õiglase vahendamise tähtsust endise ja uue liidriga.

Püha Tool rajas tema ajal välisesindused 17. detsembril 1832Iraagis, 1834Kreekas ja 28. mail 1839Egiptuses.

Gregorius XVI saatis 1832 hilisema Austria keisriFerdinand I abikaasale Marie-Annelekuldroosi.[1]

Püha Tool sõlmis 1834konkordaadi Mõlema Sitsiilia kuningriigiga.

Gregorius XVI taunis 17. mail 1835 avaldatudentsüklikas "Commissum divinitus" 21. jaanuaril 1834Aargau kantonis asuvas Badenis tunnustatud otsust, millega vabastati Šveitsi katoliiklased paavsti autoriteedi alt.

Püha Tool sõlmis 1841 konkordaadi Savoiaga.

Gregorius XVI kohustas 15. oktoobril 1844 Iiri vaimulikkonda hoiduma poliitilisest tegevusest.

Gregorius XVI ajal jätkus PreisimaagaPius VIII ajal alanud vaidluskatoliiklaste jaluterlaste segaabielude õigsuse üle. 27. märtsil 1832 ja 12. septembril 1834 kinnitas Gregorius XVI Pius VIII otsust selliste abielude kohta. Preisimaa võimud ei tunnustanud paavsti otsuseid, kuid Kölni peapiiskopClemens August Droste zu Vischering otsustas paavsti otsuseid järgida ja arreteeriti 20. novembril 1837. 12. detsembril 1837 protesteeris paavst peapiiskopi vangistamise üle. 1838 järgis paavsti otsust Gniezno peapiiskopMartin von Dunin, kellele paavst avaldas 13. septembril 1838 tunnustust. Droste vabastati 1839 ja 1841 saavutati kokkulepe taoliste abielude sõlmimise osas. 1840 pidi paavsti nõudel sama probleemi pärast tagasi astumaBreslau piiskopLeopold von Sedlnitzki.[2]

Suhted Hispaaniaga

[muuda |muuda lähteteksti]

Gregorius XVI taunis Hispaaniaregendi Maria Cristina teostatud radikaalset religioonipoliitikat, mille järgi peatati 1835 Hispaanias ordude tegevus, konfiskeeritipreestrite tulud ja 22 piiskopkonnas ei määratud piiskoppe. Kirikureformi teostamiseks moodustatud komitee etteotsa määrati väga liberaalsete vaadetega preester. 1840 otsustati Hispaanias ametist tagandada kõik piiskopid.

Kui kuningannaMaria II taastas Portugalis oma võimu, saatis tanuntsiuseLissabonist minema ja katkestas diplomaatilised suhtedPüha Tooliga. Portugalis tühistati kiriklikud privileegid, peatati ordude tegevus ja kuningasMiguel I poolt määratud piiskoppide jurisdiktsioon tunnistati kehtetuks. Kui Gregorius XVI protesteeris Maria II tegevuse vastu, rakendati Portugalis vaimulike vastu karmimaid meetmeid. Gregorius XVI saatis 1842 kuningannale kuldroosi. Paavst saatis 1843 laiali Lissabonikatedraalikapiitli.

SuhtedVenemaa ja Poolaga

[muuda |muuda lähteteksti]

Gregorius XVI taunis Venemaa karme meetmeidruteenlaste represseerimisel, mille käigus küüditati 160 preestritSiberisse,Minskibasiliaaninunnad saadetisunnitööle ja hulk piiskoppe vangistati. Kui Venemaa keiserNikolai I külastas 1845 Roomat, protesteeris Gregorius XVI Venemaa võimude tegevuse vastu.

Osalt Vene võimude soovil ja edasise verevalamise vältimiseks 9. juunil 1832 avaldatud entsüklikas "Cum primum" mõistis Gregorius XVI hukka 1830–1831 toimunudpoolakate ülestõusu ja kohustas poolakaid kuuletuma legitiimsele valitsejale – Vene võimule.

Sisepoliitiline tegevus Kirikuriigis

[muuda |muuda lähteteksti]

Gregorius XVI keelustas Kirikuriigisraudteede ehitamise jagaasilaternate kasutamise, kuid ta soosisaurulaevade kasutamist.

Mais 1831 otsustasid Austria, Preisimaa, Venemaa, Prantsusmaa jaSuurbritannia esindajad Roomas, et Kirikuriigis tuleb läbi viia olulised reformid. Gregorius XVI nõustus teostama mitmeid reforme, kuid ta ei soostunud esinduskogu valimisega egaaadlikest koosneva esinduskogu moodustamisega. 5. juulil, 5. oktoobril ja 21. novembril 1831 teostatud administratiivreformiga ja kohtureformiga moodustati kolm kohtuinstantsi. 1835 teostas Gregorius XVI rahareformi, mille järgi 1skuudo võrdus 100baiocchiga, 1 baiocchi võrdus 5quattriniga.

Augustistoktoobrini 1841 tegi Gregorius XVI riigisisese visiidi, mille käigus ta külastasUmbriat,Loretot, Anconat,Fabrianot,Assisit,Viterbot jaOrvietot. 1843 toimusid Romagnas ja Umbrias mässud, kuhu kardinalidLuigi Vannicelli Casoni jaFrancesco Saverio Massimo saadeti taastama korda.Septembris 1845 puhkes mässRiminis.

Gregorius XVI ajal rajatiMonte Catillotunnel, et vältidaTivolisüleujutusi. Roomas rajatistatistikabüroo. Tema ajal avati Roomas mitmed varjupaigad ja avalikudsaunad.

1831. aasta ülestõus Kirikuriigis

[muuda |muuda lähteteksti]

Gregorius XVI näginatsionalismis ohtukatoliku kiriku ühtsusele jaKirikuriigi iseseisvusele. Tal tuli aga oma ametiaja esimestest päevadest tegeleda ülestõusnud rahva meelsusega javabariigi väljakuulutamiseideega.

3. veebruaril 1831 vahistas Modena hertsogFrancesco IVkarbonaaride juhiCiro Menotti koos kaaslastega, mille tõttu vallandusReggiosmäss jahertsog pidi põgenemaMantovasse. Järgmisel päeval puhkes ülestõusBolognas ja laienes seejärel kogu riigis. Kui Roomas suudeti kardinalTommaso Bernetti otsustava tegevusega 12. veebruaril ülestõus ära hoida, siisRomagnasse saadetud kardinalGiovanni Antonio Benvenuti vangistati ülestõusnute poolt. Ülestõusu laienedes pöördus Gregorius XVI abipalvega Austria poole, mille väed tungisid 25. veebruaril Kirikuriiki, surusid ülestõusu 3. aprilliks maha ja tõmbusid 15. juulil 1831 Kirikuriigist välja.

Detsembris 1831 puhkes taas ülestõus. KardinalGiuseppe Albani pöördus palvega Austria kindraliJosef Wenzel Radetzky poole, mille tulemusena ühinesid Austria väed paavsti üksustegaCesena juures ja sisenesidjaanuaris 1832 Bolognasse. Austria tegevus polnud meelepäranePrantsusmaale, mille väed tungisidAnconasse ja lahkusid sealt alles 1838.

Suhted kiriku institutsioonidega

[muuda |muuda lähteteksti]
Kuuria
Kardinalide kolleegiumi dekaanBartolomeo Pacca,Lodovico Micara
RiigisekretärTommaso Bernetti,Luigi Lambruschini
CamerlengoPietro Francesco Galeffi,Giacomo Giustiniani,Tommaso Riario Sforza
Rooma kardinalvikaarGiacinto Placido Zurla,Carlo Odescalchi,Giuseppe della Porta Rodiani,Costantino Patrizi Naro

Gregorius XVI reorganiseerisSignatura gratiae.

Ta tunnustas 1844Julie Billiarti rajatud Notre-Dame de Namuri Instituuti.<ref<http://www.newadvent.org/cathen/11128b.htm</ref>

Ta tunnustas 17. detsembril 1841Gaspar del Bufalo rajatud kongregatsiooni (Congregatio Missionariorum Pretiosissimi Sanguinis, C.PP.S.).

Ta tunnustas 1845desservante.

Ta tunnustas 20. detsembril 1838Antonio Rosmini rajatudHalastuse Instituuti (Institutum Charitatis, I.C.), millele ta andis ametliku tunnustuse 20. septembril 1839.[3]

Ta tunnustas 18. veebruaril 1834Jean-Baptiste Rauzani rajatudHalastuse Isade Seltsi (S.P.M.).[4]

Ta tunnustas 1840Pauline Marie Jaricotrajatud seltsi (l’œuvre de la Propagation de la Foi).

Prantsusmaa kuningasLouis-Philippe I soovisjesuiitide keelustamist. SiseministerFrançois Guizot saatis 1845 Rooma saadikuksPellegrino Rossi, kuid paavst ei soostunud tema nõudmistega.

Ta tunnustas 29. aprillil 1836Jean-Claude-Marie Colini rajatudmariste (Societas Mariae, S.M.).


Ta rajas 1837mauristide Prantsusmaa kongregatsiooni.[5]

24. aprillil 1838 tunnustas taNotre-Dame-des-Victoires vennaskonda.


16. jaanuaril 1835 tunnustas taRose-Virginie Pelletieri rajatud Angersi kongregatsiooni (La Congrégation des Sœurs de Notre-Dame de Charité du Bon-Pasteur).

Ta tunnustas 2. oktoobril 1831Jacques Hector Nicholas Joubert de la Muraille rajatud oblatistiprovidentsiaaliõdede kongregatsiooni.

Ta tunnustas 28. augustil 1841Gabriel Taborini rajatudPüha Perekonna vendade kongregatsiooni (F.S.F.).[6]

Ta tunnustas 27. septembril 1838Louis Querbesi rajatudPüha Viatori kongregatsiooni (Congregatio Clericorum Parochialium seu Catechistarum S. Viatoris, C.S.V.).[7]

Ta tunnustas 10. jaanuaril 1845 ja 12. augustil 1845Frédéric Ozanami rajatudVincent de Pauli Seltsi (S.V.D.P.).[8]

1838 kohtus taxaveriaani vendade kongregatsiooni (X.B.S.S.) rajajaTheodore James Rykeniga.[9]

Liturgilised otsused

[muuda |muuda lähteteksti]

Gregorius XVI tunnustas 11. juulil 1835noveenide palvetamist.

15. augustil 1837 pühitses ta sisseikooniRooma Santa Maria Maggiore katedraalis.

Ta sätestasseptembris 1837Gregorius Valgustaja püha tähistamise 1. oktoobril.

Ta andis 7. detsembril 1838Pariisi peapiiskopkonnale õiguse tähistadaNeitsi Maarja Pärispatuta Saamise Pühaadvendi teiselpühapäeval.

Ideoloogilised ja teoloogilised vaidlused

[muuda |muuda lähteteksti]

15. augustil 1832 avaldatud entsüklikas "Mirari vos" mõistis Gregorius XVI hukkasüdametunnistusvabaduse,trükivabaduse ja kiriku eraldamise riigist.

Oktoobris 1831 andis taaudientsi teoloogFélicité Robert de Lamennais'le, kuid kui Lamennais taunis teoses "Paroles d'un croyant" paavsti entsüklikat "Mirari vos", mõistis Gregorius XVI tema arvamuse entsüklikas "Singulari nos" hukka.[10]

Gregorius XVI taunis entsüklikas "Inter praecipuas"liberalismi,Londonipiibliseltsi jaNew Yorgi kristlaste alliansi antikatoliiklikke hoiakuid.

Ta mõistis 26. septembril 1835 avaldatud kirjas "Dum acerbissima"filosoofiliste vaadetena hukkaratsionalismi jafideismi.

Ta toetas vendadeAllignolide teoloogilisi vaateid.

Ta mõistis 1843 hukkaMichel Vingtrasi teose "La Miséricorde".

Entsüklikad

[muuda |muuda lähteteksti]
  1. "Commissum divinitus" 17. mai 1835
  2. "Cum primum" 9. juuni 1832
  3. "Inter praecipuas" 8. mai 1844
  4. "Mirari vos" 15. august 1832
  5. "Probe nostis" 18. september 1840
  6. "Quas vestro" 30. aprill 1841
  7. "Quo gravioar" 4. oktoober 1833
  8. "Singulari nos" 25. juuni 1834
  9. "Summo iugiter" 27. mai 1832

3. detsembril 1839 avaldatud kirjas "In supremo" mõistis Gregorius XVI hukkaorjanduse jaorjakaubanduse, kui kristlase jaoks vääritu tegevuse.[11]

Misjon ja uued piiskopkonnad

[muuda |muuda lähteteksti]

12. novembril 1845 tunnustas Gregorius XVI kohaliku päritolu vaimulike kasutamist misjonitööl.

  • 26. aprill 1831 IirimaalGalway piiskopkond
  • 9. september 1831Korea apostellikvikariaat
  • 8. märts 1833 USAsDetroiti piiskopkond
  • 1834Austraalia apostellik vikariaat
  • 1834 ühendasItaaliasLanciano jaOrtona piiskopkonnad
  • 1834IndiasBengali apsotellik vikariaat
  • 1834SaksamaalAnhalti apostellik vikariaat
  • 6. mai 1834 USAs Vincennesi piiskopkond
  • 27. mai 1834BelgiasBrugge piiskopkond
  • 19. september 1834Argentinas San Juan de Cuyo piiskopkond
  • 3. detsember 1834Sri LankasTseiloni piiskopkond
  • 1835Lääne-Okeaania apostellik vikariaat
  • 25. september 1835Colombias Nueva Pamplona piiskopkond
  • 4. märtsil 1836 ühendas Itaalias Giovinazzo, Molfetta ja Terlizzi piiskopkonnad
  • 13. mai 1836KanadasMontréali piiskopkond
  • 10. jaanuar 1837Jamaica apostellik vikariaat
  • 12. aprill 1837Briti Guayana apostellik vikariaat
  • 28. juuli 1837 USAs Dubuque'i,Natchezi jaNashville'i piiskopkonnad
  • 29. jaanuar 1838EcuadorisGuayaquili piiskopkond
  • 10. august 1838AlžeeriasAlžiiri piiskopkond
  • 1839Texase apostellik prefektuur
  • 1839EtioopiasAbessiinia apostellikprefektuur
  • 18. mai 1839 Egiptuses Heliopolise apostellik vikariaat
  • 3. september 1839Hiinas Põhja-Shandongi apostellik vikariaat
  • 1840 reorganiseeris katoliku kirikuInglismaal
  • 1840Mongoolia apostellik vikariaat
  • 27. aprill 1840MehhikosCalifornia (Two Californias) piiskopkond
  • 21. mai 1840Tšiilis Santiago de Chile peapiiskopkond
  • 2. juuni 1840Luksemburgi apostellik vikariaat
  • 1. juuli 1840 Tšiilis La Serena ja San Carlos de Ancudi piiskopkonnad
  • 28. august 1840 HiinasYunnani apostellik vikariaat
  • 1841Madagaskari apostellik prefektuur
  • 3. aprill 1841IndoneesiasBataavia apostellik vikariaat
  • 22. aprill 1841 HiinasHongkongi apostellik prefektuur
  • 10. juuli 1841 Texase apostellik vikariaat
  • 1. oktoober 1841 PrantsusmaalCambrai peapiiskopkond
  • 25. november 1841 Itaalias Poggio Mirteto piiskopkond
  • 17. detsember 1841 KanadasToronto piiskopkond
  • 1842Uus-Meremaa apostellik vikariaat
  • 1842 TürgisMaraşi piiskopkond
  • 22. jaanuar 1842AafrikasGuinea jaSenegambia apostellik prefektuur
  • 15. veebruar 1842 KanadasHalifaxi piiskopkond
  • 5. aprill 1842 AustraaliasSydney piiskopkond,Adelaide jaHobarti apostellikud vikariaadid
  • 22. aprill 1842 Austraalias Sydney peapiiskopkond, Adelaide'i ja Hobarti piiskopkonnad
  • 23. august 1842 Kesk-Okeaania apostellik vikariaat
  • 28. september 1842El Salvadoris San Salvadori piiskopkond
  • 30. september 1842 Kanadas Saint Johni piiskopkond
  • 1843Tuneesia apostellik vikariaat
  • 1843 HiinasPõhja-Henani apostellik vikariaat
  • 11. august 1843 USAsPittsburghi piiskopkond
  • 28. november 1843 USAsChicago,Hartfordi,Little Rocki jaMilwaukee piiskopkonnad
  • 1. detsember 1843 USAsOregoni apostellik vikariaat
  • 2. märts 1844Vietnamis Lääne-Cochinchina apostellik vikariaat
  • 16. aprill 1844 Kanadas Kirde apostellik vikariaat
  • 15. mai 1844 Itaalias Noto piiskopkond
  • 20. mai 1844 ItaaliasSiracusa peapiiskopkond
  • 25. mai 1844 Itaalias Caltanissetta piiskopkond
  • 31. mai 1844 Itaalias Trapani piiskopkond
  • 27. juuni 1844 Itaalias Acireale piiskopkond
  • 12. juuli 1844 KanadasQuébeci peapiiskopkond
  • 22. september 1844 Kanadas Arichati piiskopkond
  • 1845 Austraalias Essingtoni ja King George Sounde apostellikud vikariaadid
  • 1845 HiinasJiangxi apostellik vikariaat
  • 17. veebruar 1845 Sri LankasJaffna apostellik vikariaat
  • 6. mai 1845 AustraaliasPerthi piiskopkond
  • 27. märts 1846TiibetisLhasa, Vietnamis Lõuna-Tonkini ja HiinasGuizhou apostellikud vikariaadid
  • 3. aprill 1846 Kesk-Aafrika apostellik vikariaat
  • 1. aprill 1846Jaapani apostellik vikariaat
  • 4. mai 1846 Etioopias Galla apostellik vikariaat
  • 19. mai 1846 IndiasMadurai apostellik vikariaat

Kanoniseerimised

[muuda |muuda lähteteksti]
Paavst kuulutasAlfonso Liguoripühakuks

Gregorius XVI kuulutasjuulis 1843 austusväärseks (venerabilis)Jean-Gabriel Perboyre.

Gregorius XVI kuulutas pühakuks 9 isikut.

  1. Alfonso Liguori 26. mai 1839
  2. Artaldus 2. juuni 1834
  3. Ceccardus Lunist 9. aprill 1832
  4. Fortunatus Napolist 15. jaanuar 1841
  5. Francesco de Girolamo 26. mai 1839
  6. Giovanni Giuseppe della Croce 26. mai 1839
  7. Konrad Baierist 9. aprill 1832
  8. Pacifico di San Severino 26. mai 1839
  9. Veronica Giuliani 26. mai 1839

Gregorius XVI kuulutas õndsaks 36 isikut

  1. Alberto Sassoferratost 20. september 1837
  2. Aloisius Rabata 10. detsember 1841
  3. Angelo Masacciost 27. september 1842
  4. Angelus Acquapagana 24. juuli 1845
  5. Arcangelo Piacentini 9. september 1836
  6. Battista Varani 7. aprill 1843
  7. Bonifatius Savoiast 7. september 1838
  8. Bronislava 23. august 1839
  9. Camilla Gentili 15. jaanuar 1841
  10. Cristina Ciccarelli 15. jaanuar 1841
  11. Evangelistus 17. november 1837
  12. Francesco Piani 1. september 1843
  13. Gerardo Mecatti 18. märts 1833
  14. Giacomino de' Canepaci 5. märts 1845
  15. Giordano Pisast 23. august 1833
  16. Giovanni Becchetti 28. august 1835
  17. Giovanni Bufalari 9. aprill 1832
  18. Giovanni Dominici 9. aprill 1832
  19. Heinrich Seuse 22. aprill 1831
  20. Juan Macias 22. oktoober 1837
  21. Kristiina Spoletost 19. september 1834
  22. Louisa Savoiast 12. august 1839
  23. Lucia Bufalari 3. august 1832
  24. Ludovico Morbioli 24. oktoober 1842
  25. Manés de Guzmán 2. juuni 1834
  26. Marco de Marchio 20. september 1839
  27. Maria Francisca 12. november 1843
  28. Martin Porres 29. oktoober 1837
  29. Paula Gambara-Gosta 14. august 1845
  30. Peregrinus 17. november 1837
  31. Pietro Becchetti 28. august 1835
  32. Rizzerio di Muccia 14. detsember 1838
  33. Romaeus 29. aprill 1842
  34. Sebastian Valfré 31. august 1834
  35. Simone Rinalducci 13. märts 1833
  36. Umberto III 7. september 1838

Kardinalide pühitsemised

[muuda |muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklisGregorius XVI ametisse nimetatud kardinalid

Gregorius XVI pühitseskardinaliks 75 isikut 26konsistooriumil. Tema ajal sai kardinaliks hilisem paavstPius IX. Lisaks itaallaste said kardinalideks 4 prantslast, 2 portugallast, 1 austerlane, 1 belglane ja 1 inglane. Seni polnud ükski paavst pidanud kardinalide pühitsemiseks nii arvukalt konsistooriume. Hiljem on veel rohkem konsistooriume pidanudLeo XIII. Gregorius XVI pühitses 35 kardinaliin pectore, kuid jättis avaldamata 6 kardinali, keda ta pühitsesin pectore.

Gregorius XVI rajas 8. juunil 1839 Santi Andrea e Gregorio al Monte Celiotitulaarkiriku San Eusebio titulaarkiriku asemele. 25. novembril 1841 laiendas ta Sabina kardinalpiiskopi jurisdiktsiooniFarfa kloostri üle.

Tervis ja surm

[muuda |muuda lähteteksti]

Gregorius XVI tervis halvenesroosi tagajärjel tekkinud tüsistuste tõttu 20. mail 1846, ta suri 1. juunil 1846 kell 9.45 hommikul ja maeti 6. juunilRooma Peetri kirikusse.

Gregorius XVI kultuuriloos

[muuda |muuda lähteteksti]

Gregorius XVI edendasRooma foorumi jakatakombide uurimist. Tema ajal avastati apostelPauluse matmiskoht. Vatikanis rajatietruski jaegiptusemuuseumid ning Lateraanis kristlaste muuseum.

Ta tunnustas 13. septembril 1833Leuveni ülikooli taastamist.

Ta toetas tulekahju tagajärjel kannatada saanud Rooma San Paolo fuori la Mura basiilika ja Assisis asuva maavärina tagajärjel kannatada saanud Santa Maria degli Angioli basiilika taastamist. Ta toetas kaColosseumi renoveerimist.

Ta külastas 1837 Iiri kolleegiumi Roomas ja sulges ajutiselt 1831 poliitiliste olude tõttu Tiberina akadeemia.

Ta asutas 31. oktoobril 1841 Püha Silvesteri ordeni.

Luigi Pichler tegi temastportree jaLuigi Amici püstitas tema hauamonumendi.

Sümboolika

[muuda |muuda lähteteksti]

Gregorius XVIvapil on kujutatudjaanuaris 1831 ilmunud hele komeet.

Viited

[muuda |muuda lähteteksti]

Allikad

[muuda |muuda lähteteksti]

Kirjandus

[muuda |muuda lähteteksti]
  • Hubert Bastgen:Forschungen und Quellen zur Kirchenpolitik Gregors XVI. Paderborn, 1929.
  • Tommaso Caliò:I santuari di Gregorio XVI. S. Boesch Gajano, "Lo spazio del santuario: un osservatorio per la storia di Roma e del Lazio". Roma, 2008: 279–312.
  • José M. Castillo:Gregorio XVI y la nobleza. "Miscelánea Augusto Segovia". Granada, 1986: 285–302.
  • Eugenio Cipolletta:Memorie politiche sui conclavi da Pio VII a Pio IX. Milano, 1863.
  • Gustavo Brigante Colonna:Le opere pubbliche tiburtine e le benemerenze del pontificato di Gregorio XVI nelle medaglie commemorative dell'epoca. "Atti e memorie della Società Tiburtina di Storia e d'Arte" 27, 1954: 99–108.
  • Friedrich Engel-Jánosi:Die politische Korrespondenz der Päpste mit den oesterreichischen Kaisern, 1814–1914. Wien, München, 1964.
  • Domenico Federici:Gregorio XVI tra favola e realtà. Rovigo, 1947.
  • Riccardo Ferrante:Pratica legale e codificazione nella Roma di Gregorio XVI: il progetto di codice penale di Camillo Trenti. "A Ennio Cortese" 2. Roma, 2001: 58–85.
  • Joseph Alexander von Helfert:Gregor XVI. und Pius IX: Ausgang und Anfang ihrer Regierung, Okt. 1845 bis Nov. 1846. Praha, 1895.
  • J. N. D. Kelly:The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
  • James MacCaffrey:History of the Catholic Church in the Nineteenth Century. St. Louis, 1910.
  • Domenico de Marco:Il tramonto dello stato pontificio. Il papato di Gregorio XVI. Torino, 1948.
  • Maria Franca Melano:Gli editti gregoriani di riforma amministrativa (5 luglio 1831) alla luce di nuovi documenti. "Archivum Historiae Pontificiae" 22, 1984: 227–297.
  • Giovanni Minnucci:Diritto penale canonico e diritto penale secolare nello Stato Pontificio durante il pontificato di Gregorio XVI: qualche riflessione. "A Ennio Cortese" 2. Roma, 2001: 349–356.
  • Emilia Morelli:La politica estera di Tommaso Bernetti, Segretario di Stato di Gregorio XVI. Roma, 1953.
  • Gregorio XVI. Miscellanea commemorativa. Roma, 1948.
  • Julio Gorricho Moreno:El pretendiente Carlos V y el Papa Gregorio XVI. "Anthologica annua" 10, 1962: 731–735.
  • Sophie Olszamowska-Skowrońska:La correspondance des papes et des empereurs de Russie (1814–1878). Roma, 1970.
  • Vicente Cárcel Ortí:Gregorio XVI y María Cristina de Borbón, reina gobernadora de Espana. "Archivum Historiae Pontificiae" 19, 1981: 317–325.
  • Lajos Pásztor:La riforma della Segreteria di Stato di Gregorio XVI. "La Bibliofilia" 60, 1958: 285–305.
  • Roberto Regoli:Gregorio XVI: una ricerca storiografia. "Archivum Historiae Pontificiae" 44, 2006: 141–171.
  • Alfred von Reumont:Don Mauro Cappellari und Gasparo Salvi. A. von Reumont, "Beiträge zur italienischen Geschichte" 2, 1853: 343–356.
  • Marcello Rizzello:"L'era Aniense" – Panorami di vita tiburtina dall'avvento di Gregorio XVI alla caduta della Repubblica Romana. "Atti e memorie della Società Tiburtina di Storia e d'Arte" (AMSTSA) 35, 1962: 127–200; AMSTSA 36, 1963: 89–144; AMSTSA 37, 1964: 139–179.
  • Joseph Schmidlin:Gregor XVI als Missionspapst. "Zeitschrift für Missionswissenschaft und Religionswissenschaft" 21, 1931: 209–228.
  • Joseph Schmidlin:Papstgeschichte der neuesten Zeit.. München, 1933.
  • Charles Sylvain:Gregoire XVI et son Pontificat. Lille, 1889.
  • Luigi Zacchi:Notizie storiche del convento di S. Gervasio presso Belluno: con cenni biografici intorno ad alcuni vescovi e al papa Gregorio XVI e con molti documenti inediti. Belluno, 1901.
  • Ernesto Vercesi:Tre pontificati. Leone XII-Pio VIII-Gregorio XVI. Torino, 1936.
  • Vincent Viaene:Belgium and the Holy See from Gregory XVI to Pius IX, 1831–1859. Leuven, 2001.
  • Bernhard Wagner:Papst Gregor XVI. sein Leben und sein Pontificat. Sulzbach, 1846.
  • Nicholas Wiseman:Recollections of the Last Four Popes. Boston, 1858.

Välislingid

[muuda |muuda lähteteksti]
Eelnev
Pius VIII
Rooma paavst
1831–1846
Järgnev
Pius IX
Roomakatoliku kirikupaavstid
1.–4. sajand
5.–8. sajand
9.–12. sajand
13.–16. sajand
17.–20. sajand
21. sajand
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Gregorius_XVI&oldid=7082836"
Kategooriad:
Peidetud kategooria:

[8]ページ先頭

©2009-2026 Movatter.jp