Gregorius III olipaavst731–741. Ta oli 90. paavst.
Gregorius oli viimane süürlasest paavst. Hiljem on paavstidest väljastpooltEuroopat pärit vaidFranciscus. Tema isa nimi oli Johannes.
Ta saiGregorius II ajal726preestriks (kardinalpreester). Ta valdas "Liber pontificalise" järgi suurepäraseltkreeka jaladina keelt. Ta võis ollabenediktiinimunk.
Gregorius III valiti roomlaste jaRoomavaimulike poolt11. veebruaril 731 Gregorius II matusetseremoonialaklamatsiooniga ametisse ja pühitseti paavstiks18. märtsil 731, kuiBütsantsi eksarh oli teda tunnustanud. Ta oli viimane paavst, kes soovis eksarhilt vastavat mandaati.
Gregorius III nõudis aastal 731Bütsantsi keisriltLeo III-ltikonoklastia lõpetamist. Paavst saatisKonstantinoopolisse oma saadiku Georgiuse, kes ei julgenud paavsti otsuseid keisrile üle anda ja pöördus tagasi, kuid saadeti taas Konstantinoopolisse.
Saanud Konstantinoopolist eitava vastuse, pidas paavst1. novembril 731sinodi, milles mõisteti ikonoklastia hukka, ning keiser jaKonstantinoopoli patriarhAnastasiosekskommunitseeriti. Sinodi otsustega Konstantinoopolisse saadetud saadik Constantinus võeti keisri sõdurite poolt kinni. Alles aastal733 jõudis üks saadik Konstantinoopolisse, andes sinodi otsused üle keisrile, tema pojaleKonstantinosele ja patriarhile.
Keiser saatisItaaliasse oma laevastiku, kuid see hävisAadria merel. Seejärel võõrandas keiser paavsti valdusedCalabrias jaSitsiilias ning määrasIllüürias ja Sitsiilias asunud paavsti jurisdiktsiooni alla kuulunudpiiskopkonnad Konstantinoopoli patriarhi alluvusse.
Spoleto hertsogThrasimund II vallutas aastal737 või738 oluliseGallese kindluse, halvates ühendustee Rooma jaRavenna vahel. Aastal739 sõlmis Gregorius III Thrasimundi jaBenevento hertsogi Gregoriusega rahulepingu. Seepeale ründaslangobardide kuningasLiutprand Spoletot ja vallutas neli Roomale kuulunud kindlust, ähvardades tungida Rooma, kuhu oli põgenenud Thrasimund.
Paavst nõudis kuningalt kindluste loovutamist, kuid saamata vastust, toetas aastal740 Thrasimundi Spoleto tagasivallutamisel, kuid selle saavutamisel ei andnud Thrasimund paavstile vallutatud kindlusi tagasi.
Gregorius III pöördus aastatel 739 ja 740Frangi riigimajordoomuseKarl Martelli poole sooviga, et too asuks sõtta Roomat ähvardanud langobardide kuninga Liutprandiga, kuid Martell ei olnud sõjast huvitatud, kuna ta soovis Liutprandilt abi võitlusesaraablaste vastu.
Paavst saatis Martelli veenmiseks talle741 hinnalisi kingitusi jareliikviaid ning pakkusRooma konsuli japatriitsi tiitlit.
Gregorius III andis aastal 731Canterbury peapiiskopileTatwine'lepalliumi ja määras taInglismaavikaariks. Aastal736 sai palliumi Tatwine'i järeltulijaNothelm. Paavst andis aastal735 palliumiYorki peapiiskopile Egbertile.
Gregorius III andis palliumi Vienne'i peapiiskopileWilchariusele.
Gregorius III saatis neli kirja Fermo piiskopile Passinusele. Ta andis palliumi Grado patriarhile Antoninusele.
Gregorius III pühitsesRooma Peetri kirikus kõigipühakute mälestusekskabeli ja sätestas kõigi pühakute päeva pidamise1. novembril.
Ta keelas aastal732germaanlastel abielluda seitsmenda põlve veresugulastega.
Taordineeris 80piiskoppi, 44preestrit ja 3diakonit. Ta ordineeris piiskopiks Passau piiskopi Vivilo.
Gregorius III ajast on teada 33 kardinali, sealhulgas hilisem paavstZacharias.
Gregorius III rajas uusikloostreid.
Gregorius III toetasBonifatiusemisjonitgermaanlaste juures ja määras ta aastal 732 peapiiskopiks. Bonifatius sai paavstilt õiguse rajada uusi piiskopkondi. Aastal 738 saatis paavst Bonifatiuse apostellikulegaadinaBaierisse,Hessenisse jaTüüringisse.
Paavst kohustasWillibaldi aastal 740 aitama Bonifatiust ja toetas tema misjonitBöömimaal.
Bütsantsi eksarh kinkis paavstile kuusoonüksist valmistatudsammast, mis paigutatiRooma Peetri kirikusse.
Gregorius III jätkas Rooma linnamüüride jakatakombide taastamist ning kirikute kaunistamist pühapiltidega. Tema ajal ehitati Rooma Peetri kirikusse Lunastaja jaNeitsi Maarja oratoorium.
Tema ajal püstitatiSanta Maria Maggiore kirikusse neitsi Maarja kuju.
Tema ajast on säilinud esimesed paavsti mündid.
Gregorius III suri28. novembril 741 Roomas ja maetiRooma Peetri kirikusse. Teda austatakse katoliku kirikuspühakuna. Tema mälestuspäev on10. detsember, varem ka 28. november.
.jpg)
