Graviton on (hüpoteetiline)elementaarosake, misvahendabgravitatsiooni. Tänapäeval puudub veel üheselt aktsepteeritud teooria gravitoni olemasolu ja omaduste kohta ning osakest ennast ei ole veel ei otseselt ega kaudselt suudetudeksperimentaalselt avastada.
Tänapäeval üldtunnustatudstandardmudel suudab kirjeldada kolmefundamentaalse jõu olemustkvantväljateooria abil. Gravitatsiooni kirjeldab agaAlbert Einsteiniüldrelatiivsusteooria, mis olemuselt pole kvantvälja teooria. Kvantvälja teooria ja üldrelatiivsusteooria võrrandite kokkusobitamine ei anna kooskõlalisi tulemusi; seda eelkõigemateeria omaduste kirjeldamisel äärmuslikes tingimustes, kusenergiatasemed on võrreldavadPlancki skaalaga. Taolised tingimused peaks olema näiteksmustades aukudes. Seega puudub ühtne teooria, mis suudaks korraga kirjeldada kõiki mateeriaga seotud vastasmõjusid ja seda kõikvõimalikes tingimustes.
Kvantgravitatsiooni teooria takerdub probleemidesse, mis on seotudaine lõpmata suurteenergiate jatihedustega. Sellistel tingimustel tekivad teooria järgi lõpmata suuredkvandid, ehk teisisõnu kvantgravitatsioon ei ole normaliseeritav. Nende vastuolude lahendamiseks on loodud mitu füüsikateooriat, mis püüavad erinevate seletustega kvantgravitatsiooni teooriat normaliseerida. Neist tuntuim onstringiteooria, mille kohaselt ei ole mateeria algosakesed ruumilises mõttes mitte punktid, vaid avatud ja suletud jooned, mis omavad ruumis teatud mõõtmeid (stringid).
Katseliselt senini gravitone avastatud pole. Põhjuseks arvatakse olevat asjaolu, etgravitatsioon on väga nõrk jõud võrreldes teistefundamentaalsete jõududega. Arvutused näitavad, et kui ehitadaJupiteri-suurune, 100% registreerimisvõimega gravitonidetajur ning paigutada seeneutrontähe orbiidile, siis registreeriks seade vaid ühe gravitoni 10 aasta jooksul, kusjuures seda sündmust oleks praktiliselt võimatu eristadaneutriinodetaustkiirgusest.
Gravitone otsitakse tänapäeval kaudsete meetoditega, püüdes registreeridagravitatsioonilaineid, mis peaks olema gravitonidekoherentne olek. Kuigi niimoodi lähenedes puudub võimalus jälgida üksiku gravitoni käitumist, võib gravitatsioonilainete jälgimine anda meile vihjeid gravitonide füüsikaliste omaduste kohta. Kui gravitatsioonilained levivad näiteks aeglasemalt kuivalguse kiirus, siis teooria järgi peab gravitonil olemaseisumass.
