Granuliit on kõrgekvaliteediline heledavärvilinemoondekivim, mis on tekkinud graniidi moondumisel sügaval maakoores kõrge temperatuuri ja rõhu tõttu. Põhikoostisosaks onkvarts japäevakivid. Granuliidile on iseloomulik suurpunase granaadi kristallide sisaldus, mis annab kivimile omapärase teralise välimuse.[1]
Granuliidid pakuvad geoloogidele huvi, kuna sisaldavad mandrilise maakoore sügavusest pärit aineid. Osa granuliite on dekompressiooni tõttu kõrge temperatuuriga keskkonnast sügavalt Maa seest tõusnud pinnapealsema maakooreni; osa on vastupidi jahtunud ja jäänud Maa sügavusse.
Granuliidis sisalduvad mineraalid varieeruvad sõltuvaltlähtekivimist ning temperatuurist ja rõhust metamorfismi ajal.[2] Tavatüüpi granuliit, mis on leitudmetamorfoossest kivimist mandril, sisaldabpürokseeni,plagioklassi jagranaati, vähesel määral kasillimaniiti,küaniiti,augiiti,turmaliini jakorundi.
Granuliiti on võimalik eristada rohkete väikeste roosade või punaste granaatide ja gneisja vöödilise tekstuuri järgi.
Granuliidid tekivad sügaval maakoores, tavaliselt kõrgetel temperatuurigradientidel piirkondliku metamorfismi ajal, temperatuuril üle 30 °C/km. Mandrilise maakoore kivimites võibbiotiit kõrgel temperatuuril laguneda moodustadesortopürokseeni +kaaliumpäevakivi +vee, tekitades granuliidi.
| Tihedus | 2,6–2,75 t/m3 |
| Veeimavus kaalu järgi | 0,2–0,5% |
| Kulumiskindlus (cm3/50cm2 kohta) | 4–10 |
| Survetugevus | 130–250 MPa |
| Paindetugevus | 12–25 MPa |
Eestis on granuliiti põhiliselt Lõuna-Eesti aluskorras. Leitud on ka üksikuid granuliitse koostisegarändkive.[3]