Enamus Chrome'ilähtekoodist tuleneb Google'ivabast ja avatud allikaga veebibrauseristChromium, aga Chrome ise on litsentseeritud kui priivara.[1] Algselt oli joonistusmootoriks WebKit, aga Google lõi sellest eraldiseisva mootori nimega Blink. Kõik Chrome'i variandid peale iOS-i versiooni kasutasid Blinki 2017. aasta seisuga.[3]
Esimene Google Chrome'ibeetaversioonoperatsioonisüsteemileMicrosoft Windows tuli välja 2. septembril2008 ja esimenestabiilne versioon 11. detsembril 2008. 2012. aasta jaanuaris kasutas Google Chrome'i 25–28% brauserikasutajatest ning Chrome oli sellega veebibrauserite seas teisel või kolmandal kohal.[7][8][9] Google Chrome'i on sisseehitatud link Google'i veebipoe rakenduste juurde.[10]
2008. aasta septembris avaldas Google suure osa Chrome'i lähtekoodist Chromiumi projektis. Chromium on veebibrauser, mis sarnaneb Chrome'iga, kuid kasutabBSD litsentsi ega sisalda vaikimisi PDF-i vaaturit ega automaatset uuendamist.[13] Lähtekoodi avamine lihtsustas brauseriportimist Linuxile ja Mac OS X-ile.
Versioon 4.0 (25. jaanuar 2010) – lisandprogrammide laiendused, tõhustatud arendajatööriistad, täiuslik ACID3 läbivus, järjehoidjate sünkroonimine, jõudluse parandused, suurem turvalisus.
Versioon 4.1 (17. märts 2010) – automaattõlke valikuriba, uued privaatsusfunktsioonid, eemaldatud XSS Auditor (lisati versiooni 4.0).
Versioon 5.0 (25. mai 2010) – sisseehitatudAdobe Flash Player (ei vaja eraldi installimist), täiustatud JavaScripti funktsioonid, rohkem HTML5 tuge, uuendatud järjehoidjate haldur, Maci ja Linuxi toetus.
Versioon 6.0 (2. september 2010) –kasutajaliidese muutusedtööriistaribal (ruumisäästlikumad nupud), uusaadressiriba ja vaheleht, laienduste sünkroonimine, viimistletum kasutajaliidesMaci jaoks, VP8/VebM videote toetus, sisseehitatudPDF-i vaatur, veaparandused Maci ja Windowsi jaoks.
Google'i tegevjuht Eric Schmidt oli kuus aastat eraldi veebibrauseri arendamise vastu. Ta väitis, et "tol ajal oli Google väike ettevõte" ja ta ei tahtnud alustada "brauserisõdu". Firma kaasasutajad Sergey Brin ja Larry Page palkasid mituMozilla Firefoxi arendajat ja ehitasid Chrome'i demoversiooni. Hiljem ütles Schmidt: "See oli nii hea, et sundis mind sisuliselt meelt muutma."[16]
2004. aasta septembris ilmusid esmakordselt kuulujutud, et Google ehitab veebibrauseri. Veebiajakirjad ja USA ajalehed teatasid sel ajal, et Google palkab muuhulgas endisi Microsofti veebiarendajaid. See juhtus ka vahetult peale Mozilla Firefox 1.0 ilmumist, mille populaarsus kasvas hüppeliselt ning võttis turuosaInternet Explorerilt, millel oli täheldatud turvaprobleeme.[17]
Chrome põhinebChromiumi projekti avatud lähtekoodil.[2] Brauseri arendus algas 2006. aastal,[18] mida juhtis Sundar Pichai .[19] Chrome'i "põhiline arendus" toimus Google'iKitcheneri kontoris.[20]
↑Howitt, Chuck (2019).BlackBerry town: how high tech success has played out for Canada's Kitchener-Waterloo. Toronto: James Lorimer & Company Ltd. Lk212.ISBN978-1-4594-1438-9.OCLC1110109511.
Gregg Keizer (3. detsember 2010)."Google Quashes 13 Chrome Bugs, Adds PDF Viewer" (Inglise keeles). Computerworld. Vaadatud 15. jaanuaril 2014.Net Applications reported that Chrome's global share of the browser usage market stood at a record 9.3%.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
.svg){kind=icon}
