Rudolf Diels, Gestapo juht (1933–1934)Reinhard Heydrich, Gestapo juht (1934–1942)
Gestapo (lühendsaksakeelsest nimetusestGeheime Staatspolizei 'riiklik salapolitsei'; eesti keeles üldnimetusenagestaapo) oli poliitilinesalapolitseiSaksamaal aastatel1933–1945.
Gestapo moodustati26. aprillil 1933Preisimaa siseministriHermann Göringi korraldusel seniseBerliinis asunudBerliini Politseipresiidiumi I osakonna baasil. PärastNatsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) valimisvõitu 1933. aastal sai selle liiderAdolf HitlerSaksamaa kantsleriks ning algas NSDAP parteiliste ja riiklike julgeolekuasutuste sümbioos ning kokkusulamine reorganiseerimise ja liitmise teel. Repressioonide kõrgajal alates1939. aastast tegutses Gestapo Riigi Julgeoleku Peaameti (RSHA) IV osakonnana. Kuna Gestapo oli oma ülesehituselt ning alluvuselt nii riiklik kui ka parteiline asutus, olid auastmetena ja ametikoha nimetustena kasutusel tsiviilpolitseis käibel olevad nimetused.
Esialgu oliGestapo ainult ühe suurema ja Saksamaa-keskseSaksamaa liidumaaPreisimaa (halduskeskus Berliin) siseministeeriumi politsei allosakond 1A, mille juhiks oliRudolf Diels ja üldjuhiks Preisimaa siseministerHermann Göring. Koosseisu kuulus 50 töötajat.
Samal ajal võimule tulnudNSDAP julgeolekuteenistuse juhtHeinrich Himmler (Reichsführer-SS und Politzeipresident) koondas julgeolekuteenistuse alluvusse (või allutas oma mõjule, suunates riigis valitseva parteina oma parteiliikmeid liidumaade politseiteenistustesse juhtivatele ametikohtadele) kõigi teiste Saksamaa liidumaade poliitilise politsei üksused.
Saksamaa korrakaitseorganid reorganiseeriti ning kõik Saksamaa liidumaade politseiasutused ei allunud enam kohalike liidumaadesiseministeeriumidele, vaid otse SS-i riigifüürerile ja Saksa Politsei juhile (Reichsführer SS und Chef der Deutschen Polizei)Heinrich Himmlerile. Kriminaalkuritegevuse ja riigivastaste kuritegudega tegelevad politseiasutused –kriminaalpolitsei –kriminalpolitzei ja poliitiline politsei –Gestapo ühendatiJulgeolekupolitsei (Sicherheitspolizei (Sipo)) nime all. Otseselt poliitiliste vastastega tegeles Riigi Julgeoleku Peaameti II osakond, mille juht oliHeinrich Müller, ja JP Peaameti juhiks määratiReinhard Heydrich, kes tol ajal Saksamaal levinud kohakaasluse alusel oli niiriikliku julgeolekuameti kui ka seni veel eraldiseisva partei alluvuses olevaparteilise julgeolekuJulgeolekuteenistuse (SD) eest vastutavate ametkondade juht.
Gestapo koosseis, millesse kuulusid kõikide Saksamaa liidumaade poliitiliste politseiasutuste töötajad, oli ligikaudu 4200 inimest.
IV-A-4 –Saksa Riigi ja NSDAP juhtkonna kaitse ja valveteenistus,varjatud jälgimine, eriülesanded, kurjategijate tagaotsimine ja jälitamine; ülemSS-Sturmbannführer jaKriminaldirektorFranz Schulz
IV-B-4 – juudiküsimused: juutide evakueerimine ja nende vara konfiskeerimine (aastast 1943), Saksakodakondsuse äravõtmine (aastast 1944),Wannsee protokoll; ülemSS-SturmbannführerAdolf Eichmann
IV-C-2 – tõkendvangistus (Schutzhaft), õigus ilma kohtuotsuseta isikuid kinni pidada ja paigutadakoonduslaagrisse või vanglasse (võrdle NSV Liidu NKVDErinõupidamine); ülemSS-Sturmbannführer,Regierungs- ja KriminalratEmil Berndorff
IV-C-3 – pressi ja trükinduse jälgimine; ülemSS-Sturmbannführer jaRegierungsratErnst Jahr
IV-C-4 – NSDAP liikmete jälgimine; ülemSS-Sturmbannführer jaKriminalratKurt Stage
Saksamaal asuvate võõrtööliste jälgimine ja vastuluurealane töö, Gestapo allasutuste töö jälgimine välismaal ja okupeeritud territooriumitel
IV-D-1 – Saksamaal elavate tšehhide ja slovakkide jälgimine ja vastuluurealane töö, Gestapo allasutuste töö jälgimineBöömimaa jaMäärimaa Protektoraadis,Jugoslaavias jaKreekas; ülemGustav Jonak, 1942. aasta septembristSS-SturmbannführerBruno Lettow, novembrist 1943SS-ObersturmbannführerKurt Lischka
IV-D-2 – Saksamaal elavate poolakate jälgimine ja vastuluurealane töö, Gestapo allasutuste töö jälgimineKindralkubermangus (okupeeritudPoolas); ülemRegierungsrat Karl Thiemann, alates 1941. aasta juulistSS-Obersturmbannführer jaOberregierungsratJoachim Deumling, 1943. aasta juulistSS-Sturmbannführer jaRegierungsratHarro Thomsen
IV-D-3 – Saksamaal elavate NSV Liidu kodanike jälgimine ja vastuluurealane töö
Vastuluure välisluurete vastu, kes tegutsesid Saksamaa territooriumil, välisriikide diplomaatiliste ja kaubandusesinduste vastu; ülemWalter Huppenkothen
IV-E-1 – vastuluure üldised küsimused, ülddirektiivide ettevalmistamine vastuluurealasest tööst riikliku tähtsustega objektidel; andis eksperthinnanguid riigireetmise kuriteokoosseisu kohta,riigisaladuse avalikustamisel ja edastamisel
Pärast sõjaväeluureAbwehri likvideerimist ja selle töötajate liitmistRSHA ehk Riigi Julgeoleku Peaametiga loodi kolm peaosakonda: üldosakond,poliitiline politsei ja sõjaväeline kaitsepolitsei (Abwehrpolizei).
