Geryon ehkGeryoneus olivanakreeka mütoloogias kolmepäine hiiglane,Chrysaori jaKallirrhoe poeg. Mõne allika järgi oli tal ka kolm keha, ent jalgu ainult kaks. Käte arvuks nimetatakse kolm kuni kuus. Kuue käe versioonis kasutas ta võitluses kolme oda ja kolme kilpi. Antiiksed vaasimaalijad kujutasid teda harilikult kuue, vahel nelja jalaga.
Geryon elas maailma lääneservalErytheia saarel.Hesiodose sõnul nimetati selle nimega tänapäevaCádizi. Antiikajal nimetati seda kantiAndaluusia rannikulTartessoseks.Giovanni Boccaccio sõnul võttis Geryon külalisi lahkelt vastu, uinutas nende valvsuse ja seejärel tappis nad. Sellise reeturliku käitumise tõttu paigutasDante Alighieri "Jumalikus komöödias" Geryonipõrgu 8. ringi valvama.
Geryonil oli kahepäine koerOrthos,Kerberose vend, javeisekari, mida valvasArese poeg Eurytion. Veiste röövimine oliHeraklese10. vägitöö.
Teel Geryoni juurde jõudis HeraklesVahemere lõppu ning püstitas sinnaHeraklese sambad ehkGibraltari jaCeuta. Herakles surmas algul koera, siis karjuse ja lõpuks veiste omaniku, esimesed omaoliivipuust nuiaga, kolmandaLerna hüdra veres mürgitatud noolega. Geryoni hauale kasvasid kaks puud,mänd japiinia, mis jooksid vaigu asemel verd.
Karjaajamise ajal saatis Heraparmud karja piinama, nii et need laiali jooksid ja Heraklesel kulus terve aasta nende kokkukogumiseks. Herakles vedas veisedMükeenesse, kus nad ohverdatiHerale.
Rooma mütoloogias ajas Herakles karja Kreekasse tagasi läbiItaalia.RoomasAventinuse mäel varastasCacus osa karjast ära. Ta kasutasHermese leiutatud meetodit, nimelt võttis ta veistelt sõrad ära ja pani teistpidi alla, et keegi ei oskaks jälgipidi neile järele tulla. Ühe versiooni järgi sattus Herakles oma järelejäänud karjaga juhuslikult lähedusest mööduma, veised haistsid teineteist ja hakkasid ammudes kutsuma. Teise järgi teatas Cacuse õdeCaca Heraklesele, kus tema vend end koos varastatud loomadega peidab. Herakles lõi Cacuse maha, sai loomad tagasi ja jätkas teekonda. Roomlased väitsid, et Herakles rajasaltari kohale, kus asub nende karjaturgForum Boarium. Sel põhjusel austati Heraklest ka Roomas kultuslikult.
Olümpias jaTeebas oli Geryoni pühamu ningPaduas oli Geryoni oraakel.
Kõige põhjalikumalt on Heraklese 10. kangelasteo kirja pannud6. sajandil eKr elanud poeetStesichoros. Teose pealkiri on "Geryoni laul" (Geryoneis) ja see on osaliselt säilinud.
Pärast antiikaega pole Geryon olnud kunstnike seas populaarne teema, kuid antiikajal küll. Säilinud on hulgaliselt Geryoni kujutavaid vaase. Need on üldjuhul loodud pärast Stesichorose "Geryoni laulu" kirjutamist, mis näitab, et see pidi Kreekas üldtuntud ja mõjukas teos olema.
Müncheni Riiklikus Antiigimuuseumis on pottsepp Kachrylioni ja vaasimaalija Euphroniose punasefiguuriline jooginõu (kylix) aastatest umbes 510–500 eKr, millel on kujutatud Heraklest Geryoniga võitlemas, kusjuures nende vahel on näha Orthose surnukeha.