Geronimo sündisGila lisajõeTurkey Creeki ääres tänapäevaNew Mexico osariigi alal, mis siis kuulus Mehhikole, kuid mida nende hõim pidas oma maaks. Tema vanaisa oli tširikauade Bedonkohe haru pealik. Geronimol oli kolm venda ja neli õde. Temast sai hõimus tunnustatud nõid ja sõjamees.1858 tapsid mehhiklased üllatusrünnakus apatšide laagrile tema ema, naise ja lapse. Mehhiklased hakkasid teda kutsuma Geronimoks (Hieronymuse hispaaniapärane nimi). Ta sai tuntuks oma rüüsteretkede ja nappide pääsemistega kinnivõtmisest. Lõpuks liikus ta ringi 36 mehest, naisest ja lapsest koosneva rühmaga suutes rohkem kui aasta vältida teda jälitanud USA ja Mehhiko sõjaväge. Tema juhitud sõjameeste rühm oli üks viimaseid, mis keeldus tunnistamast Ameerika Ühendriikide ülemvõimu indiaanlaste maal.
4. septembril1886 andis ta endLuukere kanjonisArizonas vangi USA kindralNelson A. Milesile. Enne seda oli Milesi saadetud ekspeditsioon Geronimo leidnud USA-Mehhiko piirist veidi lõuna pool ja ekspeditsiooni üks juhteCharles B. Gatewood oli teda veennud USAsse tulema ja alistuma. Ta saadetiFloridasse vangilaagrisse. Mais 1887 sai ta kokku oma perega ja nad saadeti edasiAlabamasse.1894 viidi nadOklahomasse Fort Silli. Seal sai ta tuntuks, esinedes laatadel, kus ta müüs maiustusi ja oma fotosid. Tal ei lubatud kunagi naasta oma kodukanti.1905. aastal osales taTheodore Roosevelti ametissepühitsemist tähistaval paraadilWashingtonis. Ta surikopsupõletikku 1909. aastal pärast hobuse seljast kukkumist ja öö läbi maas lamamist. Surivoodil tunnistas ta, et kahetseb oma alistumist USAle.
_and_his_warriors_in_1886.jpg)
