 | Artiklis ei ole piisavaltviiteid. Palun aita väiteid kontrollida javiiteid lisada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) |
Georg Loogna (aastani1939Georg Gross;20. november1914Peterburi –20. jaanuar2009) oli eesti arstiteadlane, meditsiinikandidaat.
Ta sündisPeterburis eesti-vene segaperekonnas meremees Oskar Grossi ja tema abikaasa Sofia (neiuna Ozerova) pojana; tema isa jäi kadunuksEsimese maailmasõja ajal ning ema suri, kui ta oli nelja-aastane. Lapse- ja koolipõlve veetis taNarvas, kus teda kasvatas õmblejast tädi, seal lõpetas ta ka1934. aastalNarva Vene Ühisgümnaasiumi. Aastatel1935–1941 ja 1947–1950 (lõpetas) õppis ta (vaheaegadega)Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. 1937 Eesti Meesüliõpilaste Ühingu Ümera asutajaliige,1939. aastast kuulus taEesti Üliõpilaste Seltsi.
1941. aasta mobilisatsiooniga saadeti ta Siberisse tööpataljoni ning 1942. aasta jaanuaris määratiEesti Laskurkorpuse7. Eesti Laskurdiviisi sidepataljoni vanemvelskriks. Pärast haavatasaamist ja rindelt äratulekut õppis ta kümme kuudMoskvas II Meditsiiniinstituudis. Seal alustas ta plaanitava meditsiiniraamatukogu komplekteerimist.
1944. aasta sügisel saabus ta Eestisse ja asutas TallinnasArstide Koja endistes ruumidesUus tänav 3 Riikliku Teadusliku Meditsiiniraamatukogu, mille direktor oli kolm aastat. 1947. aastal jätkas ta õpinguid Tartus ja lõpetas ülikooli 1950. aastal. Aastatel 1951–1992 töötas Loogna Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudis teadussekretärina ja kantserogeneesimehhanismide labori juhatajana. Ta töötas ka õppejõuna ning avaldas kolm anatoomiaõpikut ja soome keelest tõlgitud ja täiendatud meditsiinisõnastiku.
Georg Loogna suri20. jaanuaril2009 ja ta maeti24. mail2009Hiiu-Rahu kalmistule[1].
Georg Loogna on olnud kaks korda abielus. Esimesest abielust on tal tütar.1969. aastast oli ta abielus arstiteadlaseNaomi Loognaga.
{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)