Geograafiline koordinaatide süsteem on seotud Maa pöörlemisteljega. See määratleb kaks nurka, mida mõõdetakse Maa keskpunktist.
Geograafiline pikkus on nurk antud punkti ja kokkuleppelisenullmeridiaani vahel. Nullmeridiaanist ida pool asuvatel punktidel onidapikkus, algmeridiaanist lääne pool asuvatel agaläänepikkus. Geograafiline pikkus kirjutatakse harilikult lühendatult: eesti keeles idapikkus – ip, läänepikkus – lp, inglise keeles idapikkus – E, läänepikkus – W.
- Kaugust ida poole mõõdetakse kraadides 0 – +180°
- Kaugust lääne poole mõõdetakse kraadides 0 – –180°
Geograafiline laius on nurk antud punkti jaekvaatori vahel. Laiuskraadid näitavad, kui kaugel põhjas (põhjalaius, lühend: pl või N) või lõunas (lõunalaius, lühend: ll või S) ollakse.
- Kaugust põhja poole mõõdetakse kraadides +0 – +90°
- Kaugust lõuna poole mõõdetakse kraadides −0 – –90°
Ekvaator on Maa pöörlemisteljega ristuv Maad poolitava tasapinna lõikumisel ellipsoidiga tekkinud joon. Ta jagab Maakera kaheks võrdseks osaks: lõunapoolkeraks ja põhjapoolkeraks. Ekvaatoriga paralleelsed ringjooned on paralleelid ehk laiusjooned japoolusi läbivad ringjooned on meridiaanid ehk pikkusjooned.
Paralleeliks onekvatoriaaltasandiga paralleelne, ellipsoidiga lõikuv joon. Paralleelid onväikeringid, välja arvatud ekvaator, mis on suurring ehkortodroom. Ekvaatori pikkus on üle 40 000 km. Maaellipsoidaalse kuju tõttu on paralleelide pikkus erinev.
Meridiaan on antud punkti ja Maapöörlemistelge läbiva tasandi ning ellipsoidilõikejoon. Meridiaani, mis läbibGreenwichi observatooriumi, nimetataksealgmeridiaaniks või nullmeridiaaniks (pikkus=0°). Erinevalt paralleelidest on kõik meridiaanidsuurringjooned ega ole omavahel paralleelsed, nad lõikuvad põhja- ja lõunapoolusel.
Täpsemas käsitluses jaotatakse geograafilised koordinaadid astronoomilisteks ja geodeetilisteks koordinaatideks.
Astronoomilised koordinaadid määratakse astronoomiliste vaatlustegaloodjoone suhtesgeoidi pinnal (tähistus: φ –laius ; λ – pikkus).
Geodeetilised koordinaadid määratakse geodeetiliste mõõtmistegareferentsellipsoidinormaali suhtes ja taandatakse referentsellipsoidi parameetritest lähtudes selle pinnale (tähistus: B – laius; L – pikkus).
Astronoomilised ja geodeetilised koordinaadid ei ühti nn loodjoone kõrvalekalde tõttu (so nurk referentsellipsoidi normaali ja loodjoone vahel sõltuvalt maastikust, ulatudes tasasel maa-alal 2–5 sekundit, mägedes kuni 60 sekundit).
Punktobjektidel (asulad, talud) antakse tingliku keskkoha koordinaadid (asulatel võimalikult ajaloolises keskmes), joonobjektidel (jõed, tänavad) lähte- ja suudmekoordinaadid, pindalaobjektidel (suurtel soodel vms) aga nn vähima piirneva ristküliku äärmise edela- ja kirdepunkti koordinaadid.
