Gent asub kohas, kusLeie jõgi suububScheldti jõkke. Usutakse, et Genti vanaaegne nimi Ganda pärineb keldi sõnastganda, mis tähendabjõesuuet.
Arheoloogilised kaevamised on näidanud, et Genti ala oli asustatud niikiviajal kui karauaajal.Vana-Rooma allikad Genti kordagi ei maini, kuid arheoloogide andmeil oli Gent ka tol ajal asustatud.
Umbes aastal 650 asutasPüha Amand Genti kaks kloostrit: Püha Peetruse ja Püha Paavo kloostri. Nende läheduses oli kaubateede ristumiskoht ja nende kolme keskuse ümber tekkiski asula. 800. aasta paiku määrasKarl Suure poegLudwig Vaga Karl Suure biograafiEinhardi mõlema Genti kloostriabtiks.
Linn kosus ja arenes kiiresti alates11. sajandist. Paar sajandit hiljem,13. sajandil oli GentEuroopa suurim linnPariisi järel. Gent oli suurem kuiLondon,Köln võiMoskva.Linnamüüriga piiratud alal elas 65 000 inimest. Keskajal oli Gent tähtsaim rõivatööstuse linn, sest linnalähedaste jõgede lammid olidlambakasvatuseks väga sobivad. Villatööstus tekitas Genti ümber Euroopa esimese tööstuspiirkonna.Villa tuli isegiInglismaalt sisse vedada. Seetõttu oliFlandria Inglismaaga traditsiooniliselt heades suhetes.
Gentis sündis aastal1500 keiserKarl V. Sellegipoolest karistas Karl oma sünnilinna pärast1539. aastaGenti ülestõusu mahasurumist, sundides linna aadlikke enda eest läbi marssima paljajalu, poomissilmused kaelas. Sellest ajast hüütakse Genti elanikke pilkamisi silmuskaelteks. Püha Paavo klooster lammutati ja selle asemele ehitatiHispaania vägede kindlus.
PärastWaterloo lahingut sai Gent 15 aastaksHollandi osaks. Sel perioodil asutatiGenti ülikool (1817) ja ehitati kanal mereni (1824–1827). Pärast revolutsiooni sai Belgia iseseisvaks, kuid Gent kaotas juurdepääsu merele. See tõi kaasa majandusliku surutise ja Gentis organiseeriti Belgia esimeneametiühing.
.svg)
