| Gagaat ehk pigisüsi | |
|---|---|
 Töötlemata gagaaditükk | |
| Omadused | |
| Keemiline valem | C,H,O + H2O |
| Mineraaliklass | mineraloid |
| Värvus | must, harvem tumepruun |
| Tihedus | 1,3–1,4 g/cm³ |
| Kõvadus | 2,5–4,0 |
| Süngoonia | amorfne aine |
| Kriips | pruun |
| Murdepind | karpjas |
| Läige | klaasiläige |
Gagaat (nimetus on antudLüükia linna Gagas järgi), kapigisüsi[1] on fossiilsesöe pigimust läikiv poleeritav erim, mida kasutataksevääriskivinaehetes ja iluasjakeste valmistamiseks, sellest on tehtudhelmeid janööpe.
Koostiselt on gagaatbituumenist läbi imbunud fossiliseerunudpuit, mida leidubpruunsöeltkivisöele ülemineku faasis söelademetest[2]. Gagaati leidub enimWhitby lähedalInglismaal ja Põhja-HispaaniasAstuurias. Väiksemaid leiukohti on Prantsusmaal, Saksamaal, Tšehhis, Slovakkias, Itaalias, Portugalis, Kanadas ja Ameerika Ühendriikides[3].
Välimuselt sarnaneb gagaatoonüksi või mustaturmaliiniga[4]. Nagupärl,vääriskorall jamerevaik kuulub gagaat orgaanilise päritoluga ehtekivide hulka.
Gagaadist esemeid on leitud juba esiaja hauapanustena. Seda on leitud ka näiteks Briti saartel asuvaist rooma asundustest, kust gagaatesemeid saadeti Rooma[4].Kuninganna Victoria aegselInglismaal oli tavaks teha leinarõivastuse juurde kuuluvad ehted mustast gagaadist[5]. Gagaadiimitatsioonidena loodi 19. sajandil ja 20. sajandi alguses tehismaterjalideboniit jabakeliit[6].
 | Pildid, videod ja helifailid Commonsis:Gagaat |
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)