Pärast suuresti kindlustamata JüütimaalKolmekümneaastase sõja käigus aset leidnud laastamist mõistis kuningasChristian IV Jüütimaale tugeva kindluse ehitamise vajadust ja otsustas selle projekti ühendada Jüütimaale suure linna ehitamise plaanidega.
Fredericia hilisema asukoha lähedal asunud Lyngs Odde neemele rajati kindlustatud laager, mille kaitsevallid ulatusid mõlemasse suunda, kaitstes seega laagrit rünnakute eest. Ent kindlustused ei olnud täiuslikud ja kuiRootsi feldmarssalLennart Torstenson Jüütimaale tungis, suutis ta kaitsevallidest edasi tungida. Kuningas Frederik III oli see, kes kaitserajatise plaanid viimaks lõpule viia suutis, lisades sinna ka Taani marssaliAnders Bille soovitatud kindlustuste tiiva lähedalasuvale Bers Odde maakitsusele.
Fredericia plaan (1900)Fredericia (keskel vasakul) asub Taanis Jüüti poolsaarelKoldingist idas jaVejlest kagus
15. detsembril1650 allkirjastas kuningas dokumendi, millega anti linnale selle esimesed õigused ja töö uute kindlustuste kallal võis alata. Aastal1651 anti linnale kuninga järgi nimeks Frederiksodde ("Frederiki neem") ja1664. aasta22. aprillil sai linn uue ladinapärase nime Fredericia.
Fredericia on osa 1,2 miljoni elanikuga Ida-Jüütimaa linnaregioonist[3] ja seal käib koosFredericia vallavolikogu.
Linn on üksTaani suuremaid transpordikeskusi ja seal asub Taani sõjaväe signaalrügement (Telegrafregimentet), mille kasutuses on kaks kasarmut:Ryes Kaserne jaBülows Kaserne.